Ministri määrus sunnib ettevõtjad mugavustsoonist välja mõtlema

29. novembril jõustusid maaeluministri määruse number 15 “Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muudatused, millega muutus liisinguga ostetava vara soetamise kord. Kui seni maksis PRIA liisingu korral toetusraha kogu ulatuses ühe korraga liisinguandjale, siis edaspidi toimub ka liisingu korral toetuse maksmine tegelikult ellu viidud kulude alusel toetuse saajale, mitte liisinguvõtjale.

Fusion Varahalduse juhatuse esimees Hendrik Roosna selgitas, et muudatus on tingitud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse täpsemast tõlgendamisest, mille kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on tasutud. “Toetuse saajale tähendab see, et kui varasemalt tasuti toetust ühe maksega liisinguandjale liisingperioodi alguses, siis jõustunud määruse kohaselt maksab PRIA toetusraha toetuse saajale kuludokumentide alusel viie aasta jooksul kuni neljas osas aasta kohta. Ka see ei ole keeruline, kuid nõuab pidevat kuludokumentide esitamist PRIAle ning on seega mõnevõrra ebamugavam võrreldes senisega,” hindas ta.

“Kuigi muutunud toetusskeemiga seoses on levinud eksiarvamusi, on Maaeluministeerium kinnitanud, et põllumajanduse investeeringutoetuste mõttes on liisingu alaliikidena abikõlblikud nii kasutus- kui ka kapitaliliising,“ selgitas Roosna.

Toetusraha saab vara soetamiseks kasutada mitmel viisil

Roosna märkis, et vara on kasutusliisinguga kasulik soetada ettevõtjal, kes soovib pidevalt investeerida oma äritegevusse, vähendades seeläbi pikaajaliste kohustuste osakaalu oma bilansis ja olles igal ajahetkel atraktiivne klient finantseerimispartneritele. Kasutusliising võimaldab planeerida oma igakuiseid kulutusi täpselt ning maksta liisinguvara eest kogu liisinguperioodi jooksul vähem ja aeglaselt.

“Samuti soovitame kasutusliisingut ettevõtjale, kellele ei sobi sisendkäibemaksu ühekordne ja täies ulatuses tagasiarvestamise ning siis liisingfirmale tagasimaksmise põhimõte, vaid kui soovitakse tasuda käibemaksu osade kaupa iga kuumaksega,” täpsustas Roosna.

Fusion Varahalduse esimees tõi esile, et liising ei ole ainus viis toetusrahaga vara soetamiseks. “Eesti õigusruum võimaldab ka teisi vara omandamise vorme, näiteks tagatisomandamise. Võrreldes kasutusliisinguga erineb nende puhul kohustuse raamatupidamislik käsitlus,” sõnas ta ning lisas, et “toetuse saajale on tagatisomandamise vorm mugavam, kuna toetusraha saamiseks ei pea sel juhul PRIA-le esitama regulaarselt kuludokumente, vaid toetusraha on võimalik saada ühe korraga.”

Sarnane tagatisomandamise mudel on Roosna sõnul laialt levinud näiteks Kesk-Euroopas ja iseäranis Saksamaal ja Austrias.

“Iga muudatus vajab harjumist ning võib olla alguses ebamugav, kuid need muudatused sunnivad meid mugavustsoonist välja tulema ning aitavad mõelda senistest veel kasulikumatele lahendustele. Kui parima lahenduse leidmisel jäädakse ise hätta, siis on hea pöörduda valdkonna asjatundjate poole,” oli Roosna optimistlik.

Fusion Varahalduse AS on Eesti kapitalil põhinev 2008. aastast liisinguagenditeenust ning finantskonsultatsiooni pakkuv äriühing. Fusion on portaali Mascus ametlik liisingupartner, kes teostab üle 600 finantseerimistehingut aastas ning kelle klientideks on ettevõtted, omavalitsused ja riigiasutused. Fusion Varahaldus AS pärjati Äripäeva poolt Eesti Gasellettevõte 2015 tiitliga.