Loe, mis muutub uuel aastal keskkonnavaldkonna õigusaktides

Jäätmevaldkond

• Alates 1. jaanuarist peavad jäätmejaamad olema suutelised elanikkonnalt vastu võtma senisest laiemat olmejäätmete sortimenti. Elanik peab saama jäätmejaama ära anda paberi- ja kartongijäätmeid, plastijäätmeid, metallijäätmeid, klaasijäätmeid, biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, bioloogiliselt mittelagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid, puidujäätmeid, tekstiilijäätmeid, suurjäätmeid ning olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid. Samuti peab jäätmejaama lahtiolekuajad tagama elanikkonnale võimaluse sorditud ja liigiti kogutud jäätmed sobival ajal üle anda vähemalt kolm korda nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval, kokku 24 tunni jooksul nädalas.

Loe täpsemalt SIIT.

Riigi Teataja: Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused

• 1. jaanuarist jõustub pakendiseaduse muudatus, millega vabastatakse need pakendiettevõtjad, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendeid aastas, pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrollist. Samuti jõustus regulatsioon, millega muudeti osade pakendiettevõtjate pakendiandmete audiitorkontrolli töövõtu meetodit.

Loe pikemalt SIIT.

Riigi Teataja: Pakendiseadus

• 1. jaanuarist hakkab kehtima uus regulatsioon, millega ühildatakse ohtlike jäätmete saatekiri ning ADR veokiri ning senise kahe saatekirja asemel piisab ühest. Lisaks on uuest aastast võimalik ohtlike jäätmete saatekirja vormile kanda ühe asemel mitu jäätmekoodi. Uutmoodi saatekirjade esitamiseks on arendatud ka uus infosüsteem, mis on senisest kasutajasõbralikum.

Loe pikemalt SIIT.

Riigi Teataja: Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord

Kalavarude valdkond

• 1. jaanuarist jõustub kalapüügieeskirja muudatus, millega kehtestatakse uued nõuded kalapüügivahendite tähistamisele ja märgistamisele.

Kui seni võis seisevpüüniseid ja nende jadasid tähistada ükskõik mis värvi tähistega, siis uuest aastast tuleb kasutada oranže või punaseid lippe, kusjuures kahe lipuga tähise alumine lipp võib olla vabalt valitud värvi. Lipu suurus peab olema vähemalt 20x30 sentimeetrit, lisaks tuleb lipuvarda ülemises otsas kasutada pimedal ajal parema nähtavuse tagamiseks helkurribasid. Uute reeglite kohaselt peab lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast olema 1 meetri kõrgusel, välja arvatud kalapüügil kuni ühe meetri sügavusel jäävabas vees, kui lipu alumise serva kõrgus veepinnast peab olema vähemalt 0,5 m. Samuti peavad püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendid olema tähistatud ühe, eelpool toodud mõõtmetega, punase või oranži lipuga.

Silmupüügivahendite poitähised jadade kaldapoolses otsas peavad olema punased või oranžid ning minimaalselt 15cm läbimõõduga.

Püügivahendid peavad olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga, mis peab võimaldama kalapüügiloa omanikku veekogul või loa andja juures kindlaks teha. Püügivahendi märgistus peab olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada, välja arvatud silmupüügil, mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena.

Silmupüügil tunnistatakse kehtetuks seni Narva jões kehtinud erand, mille kohaselt võis ka püügikeelu ajal hoida vees ilma põhjakorgita silmutorbikuid, sest 2002. aastast kehtinud erand on suurendanud püüniste ebaseaduslikku kasutamist. 2014. aasta jooksul eemaldas Keskkonnainspektsioon Narva jõest 17 483 ning  2015. aastal 7 378 ebaseaduslikult püügil olnud silmutorbikut.

Ajutiste püügikitsendustena on uuendusena 2016. aastal Peipsi järvel keelatud kalapüük mõrra ja kastmõrraga 5. maist 10. juunini. Ning Kadrina, Loobu ja Vahakulmu paisjärvedel võib 2016. aastal püüda kala lisaks spinningule ja lendõngele ka teiste levinumate harrastuspüügivahenditega. 2015. aastal on neil veekogudel püük lubatud ainult spinningu ja lendõngega, kunstpeibutist kasutades.

Loe pikemalt SIIT.

Riigi Teataja: Kalapüügieeskiri

Keskkonnakorralduse valdkond

• 1. jaanuarist 2016 kehtivad suurtele olemasolevatele põletusseadmetele ehk 50 MW või suurema võimsusega elektrijaamadele ja katlamajadele karmimad saasteainete heite piirväärtused. Kõige suuremad muudatused puudutavad tahketel kütustel töötavate suurte põletusseadmete heite piirväärtusi ning põlevkiviõli jääkgaaside põletamist. Tahkete osakeste, lämmastikoksiidide ning vääveldioksiidide heite piirväärtused tahkele kütusele karmistuvad vähemalt kaks korda. Põlevkivi põletusele varem kehtinud minimaalne väävliärastusaste on edaspidi praeguse 65% asemel 95% ehk ainult 5% põlevkivis sisalduvast väävlist on lubatud viia välisõhku.

Loe pikemalt SIIT.

Riigi Teataja: Tööstusheite seadus

• 1. jaanuarist muutuvad riigile kuuluvate loodusvarade (maavara ning pinna- ja põhjavesi) kasutusõiguse tasud.

Taastumatute maavarade kaevandamisõiguse tasumäärad kasvavad vahemikus 3-6%, keskmine kasv ehitusmaavarade, turba ja tehnoloogilise kivi tasumääradele on 4%. Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu kasvab 3%.

Tavapärasele pinna- ja põhjaveevõtule kehtestatud tasumääri enamjaolt ei muudeta. Tasumäärad kasvavad 1-2% nendele veevõtu viisidele, millel on suurem keskkonnamõju, näiteks vee väljapumpamine kaevandamisel, või kui vett võetakse sügavamatest põhjaveekihtidest, kus veevaru taastub väga aeglaselt ja tuleb vältida selle ebaotstarbekat kasutamist.

Kehtima hakkavate määrustega on sätestatud tasumäärad ette 10 aastaks, et anda kaevandajatele ja ehitussektorile pikemaks perioodiks selgus toimuvate muudatuste osas.

Keskkonna- ja ressursitasude eesmärk on tagada taastumatu ressursi kasutamise õiglane hind ja suunata ettevõtteid neid säästlikumalt kasutama.

Loe pikemalt SIIT.

Riigi Teataja: Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad

Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist