"Enam kui 400 seakasvatajat on juba pidanud oma tegevuse lõpetama. Kui nii edasi läheb, siis tekib risk, et tulevikus ei suuda Eesti oma kodusigadega Maarjamaa inimesi ära toita," nentis riigikogu liige Siret Kotka.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis eile maaeluminister Urmas Kruusele üle arupärimise, millega soovitakse ministrilt kuulda, kuidas plaanib valitsus alanud aastal tõkestada seakatku laia levikut ning milliseid meetmeid on nähtud ette Eesti seakasvatajate kriisiaegseks toetuseks.
"Sigade Aafrika katk on endiselt levinud laialt üle Eesti. Enam kui 400 seakasvatajat on juba pidanud oma tegevuse lõpetama. Kui nii edasi läheb, siis tekib risk, et tulevikus ei suuda Eesti oma kodusigadega Maarjamaa inimesi ära toita ja nõudluse katmiseks tuleb senisest enam importima asuda. Sigade Aafrika katku tõttu on hukatud ligi 23 000 kodusiga. Teades, et katkukolded ei ole vähenenud ja iga päev tuleb nakatunud metssigu juurde, siis soovime maaeluministrilt kuulda, millised on 2016. aastal seakasvatajate toetuseks ette nähtud kriisimeetmed," sõnas Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Siret Kotka. Saadiku sõnul on 2016. aasta riigieelarves põllumajanduse toetuseks ette nähtud 4,6 miljonit eurot, mis seletuskirja kohaselt peaks minema nendele põllumajandusharudele, kus kriis on kõige teravam – piima- ja sealihasektor.
"Paraku on meil alust arvata, et sealihakasvatajad sellest toetusest osa ei saa. Minister peab seda juttu, kas kinnitama või ümber lükkama. Tegelikult vajab sealihasektor märksa suuremat tuge ja pikaajalisemat strateegiat, et tänasest kriisist välja tulla. Kahjuks on meie valitsusel kombeks tegeleda vaid tulekahjude kustutamisega. Selline hiline reageerimine meie põllumehi aga ei aita," lõpetas Siret Kotka.
Autor: põllumajandus. ee
Seotud lood
Põlvamaal, Veriora vallas on juba üle 25 aasta tegutsenud pereettevõte, mis tegeleb seakasvatuse ja teraviljatootmisega. Pärast Haameri talu rajaja Heiki Haameri varajast lahkumist meie hulgast, on suure ettevõtte juhtimise üle võtnud vanim tütar Ave Haamer.
Kriitilise tähtsusega sealihasektori elujõu seisukohalt on kolmanda tsooni piirangute ajaline kestus.
Liha ja lihatooteid eksporditi Statistikaameti lühiajastatistika põhjal 2015. aasta kümne kuuga 63,8 miljoni euro väärtuses. Eesti päritolu liha ja lihatooteid oli 45,7 miljoni euro eest.
Põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte Scandagra Eesti soovib kõiki kliente ning koostööpartnereid lõppeva aasta puhul tehtu eest tänada ning kutsub huvilisi informatiivsetele talveseminaridele.