VTA: 99% Eesti sigadest kasvatatakse bioohutusnõuetele vastavates farmides

„Kuna seakatku tõrjumiseks metsas ei ole kiireid ja lihtsaid lahendusi ning oht jääb püsima veel pikaks ajaks, on ainus võimalus seakasvatustest taudi eemalhoidmiseks bioohutusmeetmete väga range järgmine. Tänaseks on määrav osa augustikuise lauskontrolli käigus ettekirjutuse saanud farmidest nõuetega vastavusse viidud. Need, kes pole suutnud karmistatud nõudeid täita, on riskide vähendamiseks seapidamise lõpetanud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Lisaks peamiste bioohutusmeetmete rakendamisele on väga oluline loomapidaja koostatud bioohutuskava, milles kõik tegevused on fikseeritud ja kontrollitavad. Kava täitmise üle arvestuse pidamine annab seapidajale kindluse, et ta on ka tegelikult kõiki nõudeid järginud.“

Kõige sagedasema puudusena oli seakasvatustel täitmata territooriumi tarastuse nõue, kuid rikkumisi leiti ka teiste bioohutusnõuete täitmisel (desobarjääri või bioohutuskava puudumine, sigade pidamine koos teiste loomadega, veterinaararsti teavitamata jätmine loomade oma tarbeks tapmisel või liigutamisel ühest farmist teise). Puuduste kõrvaldamiseks on tehtud ettekirjutused ning määratud sunniraha hoiatused. Mitmed ettekirjutuse saanud seakasvatajatest on lubanud seapidamise lõpetada.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel peeti 2015. aasta 1. mai seisuga Eestis 363 596 siga, augustikuise lauskontrolli andmetel oli sigade arv vähenenud 9 protsendi võrra (33 156, sh taudi tõttu hukatud ca 22 000 siga) ning jaanuariks veel 3 protsendi võrra (ca 11 000 siga). Ajavahemikus juulist detsembrini lõpetas sigade pidamise 588 seakasvatajat, kes pidasid kokku ligikaudu 12% sigadest. Tegevuse lõpetanud seakasvatustest enamik olid väikemajapidamised. Kümmekond seakasvatajat on taas alustanud sigade pidamist. Täpne ülevaade sigade pidamiseks kasutatavate ehitiste ja sigade arvu kohta selgub 1. maiks, mil seakasvatajad on kohustatud PRIA loomade registrit teavitama.

Seoses sigade Aafrika katku puhangutega farmides karmistati alates 1. septembrist seakasvatustele kehtivad bioohutusnõuded. Peamiste uute nõuetena rakendusid sigade väljaspidamise täielik keeld ja territooriumi tarastamise nõue.

Augustis 2015 said seakasvatajad sigade Aafrika katku ohu tõttu taotleda Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vahenditest investeeringutoetust bioohutusmeetmete paremaks rakendamiseks või seakasvatussektorist väljumiseks. Vastavalt investeeringutoetuse meetme tingimustele oli loomapidajatel investeeringute tegemiseks aega 31. detsembrini. Samuti toetati seapidamise lõpetamist Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.