Valmistoitu tootvad ettevõtted teenisid möödunud aasta esimese 9 kuuga 176,3 miljonit eurot müügitulu, selgub Maaeluministeeriumis koostatud valmistoitu tootvate ettevõtete 2015. aasta 9 kuu ülevaatest.
„Vaatamata välisnõudluse vähenemisele kasvas ettevõtete müügitulu sisetarbimise toel. Sisendite hinnalangusest tulenev kogukulude kokkuhoid võimaldas suurendada ka ettevõtete loodud lisandväärtust,“ ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Positiivse trendina on hakanud taas suurenema valmistoidu tootjate tehtud investeeringud, mida on toetanud nii madalad laenuintressid kui Euroopa Liidu uue eelarveperioodi 2014-2020 toetusmeetmete avanemine.“
Ekspordimahtude langusele vaatamata kasvas ettevõtete müügitulu sisetarbimise toel 2 protsenti 176,3 miljoni euroni. Puhast lisandväärtust loodi 45 miljoni euro väärtuses, mis on 9,3 protsenti rohkem aasta varasemaga võrreldes.
Valmistoitu tootvad ettevõtted investeerisid 2015. aasta 9 kuuga 4,2 miljonit eurot ehk 7,4 protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga. 80,9 protsenti investeeringuist moodustasid investeeringud masinate ja seadmete uuendamisse ning olid suunatud eelkõige ettevõtete tootlikkuse parandamiseks.
Valmistoitu tootvad ettevõtted tootsid 2015. aasta 9 kuuga ligi 150 miljoni euro eest, ettevõtete kogukasum oli 16,3 miljonit eurot.
2015. aasta esimesel poolaastal moodustas valmistoit 14,2 protsenti Eesti toiduainetööstuse toodangust ning see trend on alates 2010. aastast pidevalt kasvav. Valmistoitu tootvates ettevõtetes töötas 2015. aasta esimese 9 kuu jooksul keskmiselt 2648 inimest, mis on 11,1 % rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tegutseb Eestis keskmiselt 90-100 valmistoitu tootvat ettevõtet, ligikaudu 70 protsenti valmistoidu tootjate müügitulust annavad neli suuremat tööstust.
Valmistoitu tootvate ettevõtetena käsitletakse ülevaates valmistoitude (salatid, võileivad jne), suhkru- ja kondiitritoodete, maitseainete ja -kastmete ning eritoitude (lastetoidud, dieettoidud, gluteenivabad toidud jne) tootmisega ning kohvi ja tee töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.
Seotud lood
Sotsiaalministeeriumi plaanitav toidumaksude kehtestamine on valitsuse mugavusmaks, et näidata nagu oleks probleemiga tegeletud ning WHO silmis Eestile plusspunkte teenida, kirjutab Toiduliidu juht Sirje Potisepp ja toob alljärgnevas loos välja kuus põhjust, miks toidumaksud ei tööta.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.