Aare Kalson: Ise toota, ise müüa - nii jääd ellu

Uus kauplus on avar, korraga on teenindamas vähemalt 3 müüjat aga sellele vaatamata on ikka järjekord. Kalsoni sõnul on kauplus nii kohalike, lähedal asuva Tartu kui ka kaugema kandi rahvale omaseks saanud. "Meie firmal on kaks tegevussuunda, üks on lihatootmine ja teine osa on müük. Lisaks kõikvõimalikele lihatoodetele on võimalik osta toitu nii oma lemmikloomale, kui ka erinevaid söödalisandeid farmidele. Pakume nii täiend-, täis- kui mineraalsööta veistele, sigadele, hobustele ja lammastele. Farmer saab lisada neid tooteid nii viljale kui jõusöödale ja nii rikastada oma loomade ninaesine," tutvustas ettevõtte tegevust Kalson.

Rotaksi seafarmid on Vasulas ja Väike-Maarjas. Kogu tootmisprotsess seemendamisest, poegimisest, nuumamisest kuni tapani ja lihalõikuseni tehakse ise. "Siin on meil sigade kasvatus, tapamaja, lihalõikus, singi ja vorsti tegemine ja peagi valmib meil siin ka liharestoran. Sigu on meil kokku 4500. Parimatel aegadel oli neid 10 000 kanti, aga Venemaa kriis ja seakatk on oma töö teinud. Üheks probleemiks on ka karmistuvad keskkonnanõuded, just sigalate lõhn, mis kohalikele pole meeltmööda," rääkis Kalson.Värske investeering - oma vorstid, singid

Rotaksi Lihatööstus on väike ja lihtne aga kõik oluline on olemas, et toota kvaliteetset toodangut. Nii saab nüüd kauplusest soetada nelja-viite sorti vorsti ja sinki. Sinki soovitame kõigil proovida, see on just see õige: lihane, suitsune ja samas mahlaks.Aare Kalsoni sõnul teevad nad seda teisiti kui teised tootjad. "Kui suurtööstuses saadakse ühest kilost lihast töötlemise käigus 1,2 kilo toodet, siis meie saame ühest kilost sealihast 800 grammi sinki. Ei lisa me vett ega muid aineid. Teeme suitsusinki nii nagu tehti vanasti," selgitas maitsva singi tagamaid Kalson. Muidugi on aeg läinud edasi ja kõik vorstid-singid valmivad ühes suures, pea 60 000 eurot maksnud ahjus, kus siis liha küpseb ja saab suitsu.Kogu tootearendus tehakse ise, sest väike lihatööstus ei saa endale tootmistehnoloogi lubada. "Alguses otsisime tehnoloogi, kui aga nende palgasoove nägime, siis saime aru, et tuleb ise endale asi selgeks teha ja siis õpetada oma inimene välja. Tööprotsessid ei ole ju tegelikult keerulised," lausus Kalson.Investeerimata ei saa

Nii nagu toota pole mõtet, kui pole klienti, nii ei saa toota ilma investeerimata. Vasula lihatööstuse ja -poe investeeringud on kõik hoolega läbi mõeldud, midagi üleliigset ega uhket pole taga aetud"Investeerinud oleme siia mõistlikult. Hoonete remont on tehtud ise ja soodsalt - vana lauda seinad puhastasime liivapritsiga, värvisime, valasime põranda ja panime ventilatsiooni. Tootmise poolel on seinad tehtud veekindlaks, uued trapid ja muu säärane, ilma milleta lihtsalt ei saa, sest veterinaarnõuded on kõrged. Tapamaja oli siin enne olemas, seal oleme lihtsalt kerget remonti teinud. Seadmed liha töötlemiseks on need, mis on kallid. Kokkuvõttes saab öelda, et oleme laias laastus 200 000 euro kanti siia investeerinud," lausus Kalson.Väiketootja eeliseks on võimalus ise müüa

Aare Kalsoni selge sõnum on, et ise oma tootetu müük hoiab veepeal ka raskel ajal, kuigi vahel on kampaaniahinnad uskumatult soodsad."Eelmisel nädalal oli meil hakklihale kampaania, müüsime kilo hinnaga 1,95 eurot. See on aga alla omahinna ja seega täna kasuminumbritest rääkida ei saa. Ühe sea eluskaalu keskmine omahind tuleb 1,20 euro kanti. Täna lihakombinaadid ostavad liha 80 eurosenti + käibemaks või veelgi madalamalt," ütles Kalson. "Kui me hakkliha pidime müüma nii soodsalt, siis oli sel ka põhjus. Meil oli valik, kas müüa ülekasvanud sead kombinaati ja saada sealt eluskaalu eest veel vähem kui 80 senti kilost või teha siin see liha hakklihaks ja müüa rahvale soodsalt."  Ta lisas, et tegelikult on selline ülekasvanud seahakkliha palju maitsvam kui tavapärase 100 kilose sea oma. Lisaks muidugi võtab klient alati ka midagi muud, mis kallimas hinnaklassis.Ühistuline tegevus on number 1

Vahetasime Aare Kalsoniga muljeid EPKK Lihafoorumist, kus palju emotsioone tekitasid toetuste teemad seakasvatuses ja seakasvatajate ühistuline lihatööstus."Lihafoorumil tekitas emotsioone see toetuste saamine aga tegelikult ei ole meile kellelegi toetusi vaja vaid tuleks piirata toetatud liha sissetulekut Eestisse. Me suudaks ise Eestit varustada. See toetatud liha, oma soodsa hinnaga, lihtsalt tõrjub meie enda toodetud liha välja. Meie ja näiteks Lõuna-Poola või Hispaania tootmistingimusi ei saa võrrelda. Meil on tootmiskulud, olgu siis kasvõi kütte näol, palju kõrgemad. See aga paneb meid nende tootjate ees ebavõrdsesse olukorda," arutles Kalson. Ka on ta nõus, et toiduteemaliste riigihangete üheks kriteeriumiks peale hinna peaks olema päritolumaa ja see siis Eesti.Ühistulise tootmisega on mees  igati päri ja plaanib ka ise kaasa lüüa. Kalsoni sõnul on see positiivne, et seakasvatajad on mõistnud asja olulisust ja tulevad asjaga kaasa. Kõige raskem on koostöö, kui ühekaupa ollakse kõik tublid ja kõvad tegijad omade põhimõtetega, siis nüüd tuleb üht-teist, mis niiväga ei meeldi, alla neelata ja leida kokkulepe, et selle ühistulise vormiga tulla turule ja jääda pildile. Tema sõnutsi on tulevikus turul paar suurt tööstust lisaks ühistulisele lihatööstusele, näiteks Rakvere, Saaremaa ja Valga. Niššitegijad jäävad muidugi ka."Üksi täna maailma ei valluta, see on selge. Praegu peame aktiivselt ühistulise tootmise plaane. Ma arvan, et see ühistuline lihatööstus saab valmis juba lähiajal, selle aastanumbri sees kindlasti. Seda projekti on tehtud liikmete oma säästudest ja laenurahast, mingit toetust riigilt pole selleks saadud," ütles Kalson.Meie vestluse lõpetas Kalson tõsise naljaga "Kust tuleb raha? Ei saa ju ühte asja osta kallimalt ja müüa odavamalt, nii lõppeb äri ära," võttis seakasvatuse teema kokku Kalson.