Jaanalind pigem lemmikloomana

"Jaanalinde olen kasvatanud 15 aastat, mingi suur äri pole see aga kunagi olnud. On aastaid, kus pole ühtegi lindu olnud, siis aga mõtlen, et ruum ja aedik lindudele on ju olemas ja seisab niisama ning võtangi jälle uued linnud. Jaanalinde tuleb võtta ikka paaris, kui võtta rohkem, siis arvestada nii, et paari kolme-nelja emaslinnu kohta oleks üks isane lind," selgitab Johanson.

Mõte jaanalinde kasvatada tuli pojalt. "Mu poeg on selliste ekstreemsete hobidega ja talle lähevad sellised huvitavad ja omapärased asjad peale. Tema mõte oligi, et maru huvitav oleks, kui mõni haruldasem loom vaataks võsavahelt vastu ja turistil tekiks selline ootamatu moment," rääkis jaanalindude kasvatamise alustamisest Johanson.Jaanalinnukasvatusega alustamine nõuab investeeringuid

Vaja on ruumi, kus loomad aastaläbi saavad elada. Külma jaanalind ei karda, ta kannatab isegi 20-30 kraadist miinust. Külmal ajal on neile kõige ohtlikumaks hoopis libedus, sest siis võivad nad oma pikad ja peenikesed jalad kas väänata või murda. Ka vihm ei ole linnule hea, sest nende sulestik ei pea vihma ja suureneb haigestumisoht."Talvel on nad mul kütmata ruumis aga pigem on temperatuur ikka plussis. Mingit lisakütet ma ei kasuta. Magavad mõnusalt põhust allapanul," kinnitas Johanson. Ta lisas, et lisaks on vaja lindudele kõrge aiaga aedikut, kui see on võrgust, siis tuleb aga vaadata, et lind sinna jalgu- või peadpidi kinni ei jääks.Ka jaanalind muneb nokast

Söötma peab jaanalinde 2 korda päevas. Jaanalinnutibu vajab kergelt omastatavat ja toitainete rikast sööta, sest et tibudel ei tekiks seedehäireid ja nende sööda tarbimine ei väheneks. Soovitav on anda lisaks spetsiaalsele jõusöödale juurde ka veidi kaerahelbeid ja ristikut. Täiskasvanud lindudele antakse jõusööta 1-1,5 kg ühe linnu kohta päevas. Lisaks antakse talveperioodil kõrgekvaliteetset, lühikeseks hekseldatud koresööta."Jaanalind muneb ülepäeva, aastas umbes 40-80 muna. Sööb jõusööta, mille ostame kas Orissaare või Viljandi jõusöödatehasest. Lisaks söövad nad kaera, nisu ja heina. Suvel söövad muidugi rohtu. Eelmise pere olin harjutanud ka õunu sööma, praegused linnud aga ei söö muud midagi millega neid harjutatud ei ole. See on ka omamoodi hea, sest siis ei võta nad vastu turistide pakutut," selgitas Johanson.Linnud on Johanson ostnud tibudena. Ühe linnu hinnaks on keskmiselt 1000 eurot. Muna saab müüa kodust 25 euroga, kauplustes on need aga tunduvalt kallimad. 

Masu ja karmid nõuded vähendasid jaanalinnukasvatust

Vahepeal oli jaanalinnukasvatus Eestis vägagi pop ja moodustati isegi jaanalinnukasvatajate selts aga masu ajal vähenes huvi jaanalinnukasvatuse vastu suuresti. Põhjuseks mahukad investeeringud kasvatusega alustamisel, linnud on kallid ja ka liha ning munad on igapäevaseks tarbimiseks kallid osta. "Mingil ajal oli meid lausa 25 inimest ja tegime oma jaanalinnukasvatajate MTÜ. Käisime koos ja pidasime suuri plaane, kuidas arendada turismi, toota liha, müüa mune aga kõik jäi soiku, sest meie seadused on karmid. Näiteks kodus lindu sa ju tappa ei või aga hetkel saab näiteks jaanalinde tappa vaid Orissaares, kus sealne lihakombinaat on orienteerunud ka jaanalindudele, sest piirkonnas on jaanalinnukasvatus. Ka Läänemaal Martnas on üks tapamaja. Nii aga kulub logistikale liiga palju," ütles Johanson, kelle sõnul selliste lindude kasvatus ärilistel eesmärkidel jäi soiku masu alguses.MIS ON MIS: Jaanalind

Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. Ta on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h. Jaanalinnu esimene reageering ohule on põgenemine. Ennast kaitseb lind tugeva jalahoobiga.Täiskasvanud linnu kõrgus on 2-2,7 m ja kaal 100-175 kg.Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hallikaspruun.Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 40-80 muna. Munade pikkus on keskmiselt 17-18 cm, laius 14 cm ja kaal 1,4-2 kg.Täiskasvanuks saavad emaslinnud 2- ja isaslinnud 3-aastaselt. Jaanalinnud elavad 60-70 aasta vanuseni ja nende produktiivne iga kestab 25-35 aasta vanuseni.HEA TEADA: Jaanalinnust saab:

" liha, kusjuures linnu maks on eriline delikatess;" mune;" sulgi ja nahka;" rasva, mis läheb kosmeetikatööstusesse.