Märtsi viimastel päevadel külastasid Eesti piimatootjad Hiinat. Reisi korraldas DeLaval OÜ.
Reisi vältel tehti tutvust Hiina piimamajandusega - külastati erineva karja suuruse ja erilaadsete lüpsilahendustega farme.
- Fotod: Eesti piimatootjad Hiina farme vaatamas Foto: Juhan Särgava
Näiteks külastati kahte erinevat farmi Yinchuan´is ja Wuzhong´is. Youmu farm Yinchuan´is oli 2010. aastal ehitatud farm. Loomi karjas oli 2000, millest 1000 oli lüpsilehmi. Lüpsiseadmetest oli kasutusel 2x28/56 paralleellüpsiplats MP680. Skxing farm Yinchuan´is oli samuti uus ja valminud 2010. aastal. Loomi oli seal 3500, neist 2000 lüpsilehma. Loomad said lüpstud 2x40/80 paralleellüpsiplatsil MP680 ja lisaks oli farmis 50-kohaline lüpsikarussell PR3100.
Farmid kõrbes. Reisil osalenud Saidafarm OÜ juhi Juhan Särgava sõnul oli nähtu vägev ja uut infot sai kõvasti. "Põhikogemus oli see, et kõrbealale, milline Ningxia ümbrus ikkagi on, on asutud rajama veekogumise- ja niisutussüsteeme. Farmi rajajatele antakse kasutusse rendita või hästi madala rendiga maa-alad, suuruses 400 - 500 hektarit, kuhu nad võivad ehitada lüpsikarjale lautasid," muljetas Särgava. "Farmides on loomi ikka tuhandetes. Jäi mulje, et Hiina riik on piima vajaduse küsimusse väga tõsiselt suhtunud. Sõites tunde kõrbet läbivat teed, kohtame farmi farmi järel. Ikka jälle kenade siniste katustega hooned, mis mahutavuselt tähistavad 700-1000 looma majutamist. Riik teeb teed, pumpab vee Kollasest jõest. Eraldi kompanii teostab veepuhastuse ja see suunatakse farmide veevajaduse katteks. Kõrgepingeliinidega veetakse vool farmihooneteni, kus see siis trafoga madalpingeks muudetakse. Distantsid on suured, madalpinge liini kaod niisamuti."
Karjas valdavalt musta-valgekirjud Holsteinid. Mullikad ostetakse peamiselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt ca 4000 eurot tükk. Enne osteti ka Hollandist aga enam mitte. Põhjendasid nad Särgava sõnul seda nii, et kauplevad WTO lepingu maadega, kes embargo poliitikas kaasa ei mängi.
Mastaapne ettevõtmine. Sööt veetakse lehmade tarbeks kokku 80 km raadiusest, lisaks imporditakse USAst kuivatatud Alfa-Alfat. "Kaup viiakse laevaga USAsse aga tagasi tuleksid muidu tühjad konteinerid. Nõnda saavad nad aga konteineritäie lutserni 200 dollari eest toodud. Siloaugud on 9000 tonnised. Väljakud, platsid betoonist. Loomade allapanuks on liiv, mida ümbruses on küllaldaselt. Sõnnik liivaga veetakse suurte ca 40M3 autodega neile farmidele, kust sööta tuuakse," selgitas Särgava ja mainis, et piima annavad Hiina lehmad 8000-10000 kilo tavaliselt aastas.
VÕRDLUS:
Võipakk maksab ca 4 eurot.
Keskmiselt 430 eurose kuupalga eest on lüpsjaid lahedasti leida. Noored tulevad kõrbesse õppima ja elama. Keskmine töötaja vanus on 27. aastat.
14 fotot
- Eesti piimatootjad Hiina farme vaatamas Foto: Juhan Särgava
Seotud lood
Kui piimahinnad on kõrged, siis keskenduvad farmerid toodangu maksimeerimisele ning ei pane teinekord tähelegi probleeme, mis tekitavad neile rahalist kulu. Kui piimahinnad on madalad, siis näitavad farmerid rahakao vastu üles märksa suuremat huvi. Täpselt nii on ka lood diagnoosimata ainevahetushaigustega.
Kui Gustaf de Laval 1878. aastal koorelahutaja leiutamisega piimatootmises revolutsiooni tekitas, poleks osanud keegi arvata, et ligi 140 aastat hiljem tema loodud ettevõtte lahendusi kasutades lüpstakse, söödetakse ja hooldatakse iga päev miljoneid lüpsilehmi rohkem kui 100 riigis üle maailma. Eestis täitub DeLavalil 30. aprillil 20. tegevusaasta.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?