Jaak Läänemets - põllumajandussektori tippjuht 2016

Põllumajandussektori tippjuhi 2016, OÜ Avispeamees juhataja ja põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimehe Jaak Läänemetsa sõnul oli tunnustus talle ootamatu aga meeldiv. „Ma ei ole kunagi mõelnud sellele, et see tunnustus võiks mulle tulla. Minu esimene küsimus oli see, et kas kedagi paremat ei olnud valida. Kahjuks ei tea ma seda, kes olid nominendid ja  kuidas valik tehti. Samas tunnustusena on see kindlasti meeldiv aga karm reaalsus on see, et iga tiitel ka kohustab,“ kommenteeris tunnustust Läänemets, kes lisas, et kui võtta ta igapäevatööd perefirmas, siis põllumajandusmaastikul on nende firma mitte eriti suur aga kui võtta tema tööd ühistegevuse suunal, siis on KEVILIS tehtud koos olulisi asju küll.

Teraviljakasvatajaid koondav põllumeeste ühistu KEVILI on vägev nähtus. Jaak Läänemetsa sõnul teeb vägevaks selle see, et ühistu kuulub põllumeestele ja on põllumeeste poolt juhitud. Ta tõi näite, et märtsis toimunud viimasel üldkogul, kus valiti uus nõukogu, tuli kohale 139st liikmest valdav enamik  - 118 liiget. „See näitab, et liikmetele läheb meie tehtu korda,“ ütles ta.KEVILI nõukogu esimehe ja ühe asutajana kuulub Läänemets vaieldamatult sektori tippjuhtide hulka. Küsimusele, millised isikuomadused peavad ses sektoris tegutseval tippjuhil olema, vastas Läänemets, et kõige olulisem on siiski usaldus. „Sa pead olema usutav, suutma luua ja hoida usaldusväärseid suhteid, pead olema päris. Vahel tuleb olla ka pingetemaandaja ja alati tuleb olla hea kuulaja. Ise pean ma ennast ka rahulikuks ja tasakaalukaks inimeseks,“ arvas Läänemets. „Selge on see, et igapäevast ühistu tööd teeb ja korraldab meie tubli tegevmeeskond. Nõukogu esimehena üritan olla asjadega üldiselt kursis aga mitte nende tööd segada. Oluline on lasta igal meeskonna liikmel tegutseda ja kui tundub, et nüüd on mingi asjaga „tuli räästas“, siis tuleb sekkuda. KEVILI nõukogu ongi siiani natuke palju igapäevast tööd teinud, see on tingitud meie algusaastatest, kus lihtsalt tuli kõike ise teha.“KEVILI on üks väheseid tõelisi ühistuid. „Meie tugevus on ennekõike liikmetes, meil on väga selged põhimõtted, kokku on tuldud seepärast, et koos midagi ära teha. Väga oluline on see, et kui me oleme kokku leppinud mingi tegevuse, mida me teeme koos, siis on elementaarne, et ühistu liikmed loobuvad sellest tegevusest ise. Ühistu liige ei konkureeri oma enda ühistuga. Oluline on koordineeritus,“ lausus Läänemets ja täiendas, et ühistu juhtimise toimimiseks on pidevalt vaja teha selgitustööd, rääkida üle ja lahti kõige lihtsamaid põhimõtteid ja asju, mida niigi teatakse aga vahel lihtsalt unustama kiputakse.KEVILI liikmete hulgas on nii väike- kui suurtootjaid. Uurisin, kuidas saadakse kõik liikmed alati asjadest ühtemoodi aru saama ja koostööd tegema. „KEVILIs koheldakse kõiki liikmeid võrdselt. Muidugi on suurema ja väiksemate liikmete soovid vahel erinevad, siin aitab jällegi rääkimine ja selgitamine. Vaid koos tehes saame me olla tugevad. Nii ei saa suurtootja üksi komplekteerida  laeva, kuhu on vaja mahtu. Teise näitena ma tooks kütuse ühishanked. Kui suurtootja ei võida siin eriti midagi, sest tal oleks ka üksi samahäid tingimusi võimalik kaubelda, siis väiketootjat aitavad sellised ühishanked kõvasti,“ rääkis Läänemets.„Ka oma toimimiselt on KEVILI liikmed väga erinevad. Oleme tinglikult liikmed grupeerinud 4 rühma, kellega on vaja meeskonnal erinevalt tegeleda. Näiteks meie liikmed, kelle teravilja saagikus jääb alla KEVILI keskmist, siis neile tuleb anda rohkem agronoomilist nõu, et nende tulemused paraneks ja seeläbi ka kogu ühistu tulemus.“Küsimusele, kus on KEVILI viie aasta pärast, vastab Läänemets filosofeerides. „Esmalt on meil ülal küsimus, kas kasvamine ja areng on samad asjad? Minu arust ei ole. Arvan, et meie panustame pigem arengule. Ma ei usu, et me liitume mõne suurema Euroopa põllumeeste ühistuga. Ja mida see meile ikka annaks? Me tahame olla täna just selline ühistu, nagu oleme. Ajame oma ühistus kahte suunda – üks on majanduse suund ja teine sotsiaalne pool. Kui palju majandust on veel see, mis jätaks alles ka sotsiaalse poole, et meil veel mõnus oleks ja ei kaoks ära küünarnuki tunne ning ühistu-usk. Need on teemad, mis vajavad veel mõtlemist,“ arutles Läänemets. Lähiaja tegemiste kohta sõnas ta, et need on suhteliselt traditsioonilised asjad: juunis valitakse uus nõukogu esimees ja suve teisel poolel  valmib KEVILI teine viljaterminal Lõuna-Eestis Rõngus.

ÜKS KÜSIMUS: Kui Sa oleksid maaeluminister, mida muudaksid, millele keskenduksid

Seda tõenäoliselt  ei juhtu aga kui nüüd tinglikult rääkida, siis ma võtaks ikka teemaks endale lähedase ühistute teema. Muidugi ei tahaks ma olla maaeluminister, pigem  maamajandusminister. Need on kaks sisult täiesti erinevat asja. Sisu on alati tähtsam kui nimi. Kurb hakkas möödunud suvel, kui ilmnesid väga rasked olud loomakasvatuses. Olime sunnitud tunnistama, et meie põllumajanduses on kriisiolukord. „Maja põles“, kuid valitsus otsustas põleva maja seinal kustutamise asemel hakata silti vahetama. Kui me aga räägime mulle olulisest, näiteks ühistegevusest, siis mitmeid aastaid olen ministeeriumi majas teemat üles võtnud selle nurga alt, et aru saada, mis on riigi eesmärk pikemas perspektiivis, kui ta toetab ühistulist tegevust läbi Euroopa Liidu toetusfondide. Kas eesmärk on meil toetada ühistute asutamist  ja jagada vähene raha lihtsalt laiali? Selle tegevuse puhul ei saa väita, et raha oleks lihtsalt tuulde loobitud aga mingit erilist arengut see ühistegevuses ei loo. Kui ühistegevuse jõuks ja mootoriks peetakse seda, et ühiselt toimetades on võimalik saavutada vajalik turupositsioon, saada mahtusid, koondada kriitiline kogus kaupa, siis väikesed ühistud ei tee seda kunagi. Kui meil on mõni ühistu, olgu see siis piimandus –või teraviljatootjate või kalurite ühistu, kes on andnud läbi oma tegemiste märku, et ta on olemas, siis oleks mõistlik neid toetada rohkem. Teha kõik selleks, et ühistud areneks kiiremini ja saavutaks turujõu võimalikult ruttu.