Sirje Potisepp: täiendavate toidumaksude plaan on küüniline

„Toidutööstused on juba aastaid pööranud tootearenduses tähelepanu tervislikkusele ning turule on toodud sadu ja sadu uusi tooteid, milles on samm-sammult vähendatud soola-ja suhkrusisaldust. Transrasvhapetega taimsed rasvad pole meie poolt läbiviidud küsitluse järgi Toiduliidu liikmesettevõtete jaoks enam ammu probleemiks, kuna need on kvaliteetsemate ja kasulikemate vastu välja vahetatud. Ka konkursil Eesti Parim Toiduaine on üheks hindamiskriteeriumiks juba aastaid olnud toote tervislikkuse aspekt,“ ütles Potisepp.

„Toitumine mõjutab otseselt inimeste tervislikku seisundit ning siin tuleb tarbijal endal osata teha mõistlikuid, tasakaalustatud ja mitmekesiseid valikuid. Seda ei saa nende eest teha tootja, töötleja, kaupluste ostujuht, arst või ministeeriumi ametnik,“ rõhutas Potisepp.Potisepa sõnul teeb teda murelikuks sotsiaalministeeriumi plaan hakata riiklikul tasandil reguleerima, mida ja kui palju võime edaspidi süüa ja juua. „Jagame muret tarbijate tervisenäitajate pärast, kuid viis ja meetodid, kuidas ministeerium soovib ülekaalulisuse ja rasvumise peatada, on pehmelt öeldes lootusetult vananenud. Peame väga oluliseks riiklikul tasandil süstemaatilise ja järjepideva teavitustöö alustamist tasakaalustatud ja tervislikust toitumisest.“Potisepa sõnul suunab sotsiaalministeeriumi plaan tarbijaid rohkem ostma importtooteid. „Kui Eestimaised tooted on maksude tõttu muutunud kallimaks ning koostise reguleerimise tulemusel maitsetuks, siis on tarbijal alati valikuvariant osta importtooteid, mis on taskukohasema hinnaga ning ka maitse harjumuspärasem. Samal ajal väheneb ka Eesti toodete konkurentsivõime eksporditurgudel. Täna annab toiduainete eksport olulise osa Eesti väliskaubandusest. Näiteid, kus riikliku sekkumise tagajärjel on sektori areng saanud terava tagasilöögi, paljud tublid inimesed kaotanud töö, kuid elanike tervisenäitajad jäänud kõige selle tulemusel muutumatuks, on mitmeid.“