11 Eesti põllumajandusettevõtet GreenAgri pilootprojektis

Kokku esitas taotluse 21 ettevõtet. Koos taime- ja loomakasvatusekspertidega valiti pilootprogrammi välja 11 ettevõtet, kellega sõlmitakse koostööleping. Pilootprogrammis osalevad ettevõtted saavad professionaalsetelt keskkonna- ja põllumajandusekspertidelt väärtuslikke nõuandeid ettevõtte keskkonnaküsimuste lahendamiseks ja veeseaduse karmistuvate nõuete täitmiseks. Neile tutvustatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja praktikaid orgaaniliste väetiste kasutamisel. Koostöös ekspertidega koostatakse iga osaleva ettevõtte jaoks individuaalne tegevuskava.

GreenAgri pilootprogrammi valitud ettevõtete seas on neid, kes toodavad põllumajandussaadusi nitraaditundlikul alal, samuti on esindatud mahetootjad. Nad on mures oma ettevõtte tuleviku pärast, et Veeseaduse rangemaid nõudeid täites säilitada ettevõtte konkurentsivõime ja tootlikkus. Näiteks lihaveisekasvatajad on mures loomade karjatamise piirangute pärast veekogude ääres, taotlejate sõnul on need piirangud pannud küsimärgi alla kogu sektori jätkusuutlikkuse. Piimatootmise ja taimekasvatusega tegelevad ettevõtted tõid probleemina välja märgatavalt lühenenud sõnniku laotamise aja. Uute reeglite täitmiseks nõuab see ettevõtetes sõnnikumajanduse ümberkorraldamist."Lihaveisekasvatajate seas on palju mahetootjaid ja ehkki nad on väiketootjad, on neil sõnniku aunastamise ja komposteerimisega tõsine mure, sest uus veeseadus karmistas aunastamise tingimusi," rääkis EPKK keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg. Mahetootmises on probleemiks sõnnikuga levivad umbrohud, mille levikut oleks võimalik piirata sõnniku õige komposteerimisega.Projektis osalev seakasvataja tegutseb nitraaditundlikul alal ja kasutab täppisviljelust. Tema eesmärk on suurendada taimekasvatuses sõnnikuga väetamisel saadavat kasumit, keskkonda kahjustamata, samuti ka huvi saada kogemusi ja teadmisi täppisviljeluses sõnnikuga paiksel laotamisel, eriti kaldega aladel."Põllumehed on väga huvitatud kolleegide kogemustest sõnniku käitlemisel, et leida lahendusi oma ettevõtte probleemidele," nentis Ann Riisenberg. Projekti raames külastavad Läti põllumehed aprillis Eestit ja tutvuvad siinsete põllumeeste igapäevaeluga. Neil on kavas külaskäigud Polli aiandusuuringute keskusesse, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Väätsa Agrosse ning Andre Farmi juustutööstusesse. Projektis osalevaid Läti ja Eesti pilootettevõtteid ootab sel aastal ees õppereis Taani ja järgmisel aastal ka Soome.Mais toimub Väätsa Agros sõnnikulaotamise demopäev, kus demonstreeritakse sõnniku laotamist rohumaale pärast esimest niidet.Eesti Taimekasvatuse Instituudis on valmimas uuring sõnnikulaotustehnoloogiate ja nende majandusliku tasuvuse kohta nii lämmastiku kasutamise kui ka laotamisel tekkivate kulude osas. Uuringu põhjal koostatakse põllumeestele ka väike infoteatmik. "Teatmikust peaks põllumees saama praktilisi soovitusi koos põhjendustega valiku langetamiseks, millist sõnnikulaotustehnoloogiat kasutada oma ettevõttes," selgitas Riisenberg.Praeguseks on Eesti eksperdid kõik osalejad läbi käinud ja juulis valmib neile konkreetse ettevõtte seisukohast uuendusliku lähenemisega tegevuskava. Projektis osalejad peavad tegevuskava ellu rakendama hiljemalt järgmise aasta kevadel. Enne tegevuskava rakendamist, selle ajal ja projekti lõppedes, võetakse mulla-, vee- ja sõnnikuproove, et näha muudatuste tulemusi."Projekti ekspertide hinnangul on Eestis põllumaade väetamisel pigem sõnnikupuudus ja haritavat maad on rohkem, kui sõnnikut tekib," ütles Riisenberg. "Mida päev edasi, seda rohkem veendun, et põllumehi peaks julgustama sõnnikut kasutama, sest seda jääb järjest vähemaks, loomade arv väheneb. Juba praegu on Eestis keskmiselt 0,72 karjatatavat looma rohumaade hektari kohta, see on Euroopa Liidus üks madalamaid. Soomes on vastav näitaja 1,16. Sõnnik ei ole kuri ja paha, vaid aitab tekitada mulla huumust, mis meile saaki kasvatab. Kui kurname mulla ära, siis varsti hakkame kirjutama projekte, kuidas mulla huumusevaru parandada. Praegune veeseadus näeb asju ainult veekvaliteedi seisukohast, jättes mulje sõnnikust kui ainult keskkonnaohtlikkust ainest. Neid asju peaks kompleksselt vaatama ja tegutsema tasakaalustatult."Riisenbergi sõnul on Eesti põllumees väga teadlik sõnniku kasutamisel seadustest tulenevatest nõuetest. "Mida rohkem inimene teab, seda rohkem oskab ta küsida ja see on väga suur tarkus," kinnitas Riisenberg.HEA TEADA

Eesti Maaülikooli agrokeemia emeriitprofessor Paul Kuldkepp väidab oma õppematerjalides: "Orgaanilisi väetisi ei saa nende spetsiifilise toime tõttu mullale mitte kunagi asendada mineraalväetistega. Suuremate mineraalväetiste koguste kasutamine tingib ka ulatuslikumalt orgaaniliste väetiste kasutamist. Orgaaniliste väetiste kasutamisel paraneb mulla huumusseisund, mullastruktuur, suureneb taimedele kättesaadava vee hulk, paraneb mulla vee-, õhu- ja toiterežiim.".MIS ON MIS

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Läti Põllumeeste Parlamendiga viib aastatel 2015 - 2019 läbi projekti GreenAgri, mille eesmärgiks on vähendada Eestis ja Lätis põllumajandustegevusest taimetoitainete pinnavette leostumist ning sealt edasi Läänemerre kandumist, säilitades samas tootjate konkurentsivõime. Projekti GreenAgri elluviimist toetab Euroopa Liit Interreg Kesk-Läänemere Programmi 2014-2020 raames.Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda