ETKLi juht Kaul Nurm lahkub ametist

Täna andis Kaul Nurm teada, et on otsustanud uuel konkursil enam mitte kandideerida. „Oma loobumisotsusest taluliidu igapäevasest juhtimisest kõrvale astuda olen andnud taluliidu liikmetele avalikult teada juba varem. Minu ametiaeg lõppeb  1. augustil 2016,“ ütles Nurm.

Oma kirjas ETKLi liikmetele kirjutab Nurm lahti põhjused, miks ta ei soovi enam samal suunal jätkata. „Olen andnud 26 aastat oma senisest elust Eesti talumajanduse ja taluliidu arenguks ning nüüd on aeg aktiivsest igapäevategevusest tagasi tõmbuda,“ kirjutab Nurm. „ETKL loodi 22. jaanuaril 1989. aastal Paides. Esimeseks esimeheks valiti Aldo Tamm ja esimeseks ETKL-i tegevjuhiks sai Jaan Leetsar. Mina asusin 1990. aasta märtsist tööle tegevesimehena Harju Taluliitu ja sealt edasi 1992. aasta novembrist juba peadirektorina ETKL-is. Olen seega üks pikema staažiga tegevjuhte nii Eesti põllumajanduses kui ka kogu mittetulundussektoris. Samuti olen isik, kes on organisatsiooni juhina läbi teinud kogu selle murrangulise arengu ja muutused, mis olid seotud Eesti iseseisvumise taastamise ja Euroopa Liiduga liitumisega, olen kogenud mitmeid majanduskriise ja aidanud kaasa paljude reformide käivitamisele.“Ta lisas, et on oma teenistusaja jooksul teinud koostööd 10 erineva ETKL-i esimehe (Aldo Tamm, Eldur Pardel, Uno Kiisholts, Ain Villems, Ants Aaman, Rainis Ruusamäe, Ilmar Haak, Urmas Ardel, Arvo Veidenberg ja Kalle Hamburg) ja 11 erineva põllumajandusministriga.Nurm on nördinud, et väiketootjate-talunike elu tehakse teadlikult keeruliseks. „ETKL-il on Eesti põllumajanduses ja ühiskonna arengupüramiidis täita jätkuvalt samasugune roll, kui on Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioonil (EVEA) laiemalt kogu Eesti majanduselus. Selleks on soodsa majandusliku keskkonna loomine, et peretalud ja väikeettevõtjad, kes on valdavalt ise endale ja oma perele tööandjateks, saaksid konkureerida rahvusvahelise suurtootmisega. Paljud tänased suurtootjad Eestis on eilsed väiketootjad või peretalud, kes töötavad täna vastu ETKL-ile ja sellele poliitikale, mis aitas neil endil suureks kasvada. Võtkemgi seda kui majanduslikku seaduspärasust või loodusest tuntud toiduahela olelusvõitlust,“ selgitas Nurm.Talunikud vajavad oma organisatsiooni

Nurm on veendunud, et talunikel on siiski vaja oma katusorganisatsiooni, mis kaitseks just väiksemate tootjate huve. „Talunikel on oma organisatsiooni vaja ka tulevikus ja me ei tohi lasta end eksitada mõtetest kõike ühendava põllumeeste organisatsiooni loomisest. Selline institutsioon, kus erinevate osapoolte vahel läbirääkimisi peetakse, on sisuliselt juba olemas Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Nõukogu (PMANi) näol ning selle töökorra muutmise ja sellele organile suurema rolli andmise kaudu saaks sellest koht, kus esindusorganisatsioonid sõlmivad riigiga olulisi põllumajanduspoliitikaalaseid kokkuleppeid,“ on Nurm veendunud. „Ühise, kogu põllumajandussektorit hõlmava esindusorganisatsiooni loomisega Eesti peretalude ja väikeettevõtjate huvid nivelleeritakse, nagu see juhtus ka aastatel 2002–2006, kui EL-i investeeringutoetused jõudsid vaid mõnesaja suurema ja edukama tootjani, mil ETKL oli EPKK liige. Peale EPKK-st lahkumist tekkis meil taas võimalus jõuliselt seista tasakaalustatud ja taludele sobiva põllumajanduspoliitika eest ning see realiseerus valitsuskoalitsiooni ametisse kinnitamisega 2007. aastal. Pärast seda on investeeringutoetused jõudnud vähemalt 4200 põllumajandustootjani.“