Abiks põllul - Yara N-Sensor

Just täppisviljelus on lähiaastate põllumajandustehnoloogia võtmesõna. See hõlmab endas nii sensoreid, GPS-seadmeid, külvikuid, taimekaitsepritse, väetisekülvikuid kui ka agronoomiat.

Yara N-Sensor aitab otsustada, millal on õige aeg, õige kogus ning õige koht

Alates 1997. aastast on tegutsenud Saksamaal asutatud ettevõte nimega Agri Con, mis pakub asukohapõhist väetamise täislahendust. Sama ettevõte kinnitas kanda Eestis kolm aastat tagasi. Kokku on Agri Con esindatud 11 riigis.Arvatavasti on väga paljudele juba teada ja tuntud Yara N-Tester ning N-Sensor, mis aitavad põllumehel otsustada millal on õige aeg väetada, mis on õige kogus ja õige koht põllul lämmastikuga väetamiseks. Kui N-Tester on kompaktne ning kaasaskantav vahend määramaks kiirelt ära taime lämmastikusisaldust ja -vajadust, siis N-Sensori puhul on tegu märksa suurema, traktori katusele kinnitatava seadmega. See seade töötab koostöös väetisekülvikuga reaalajas ning määrab jooksvalt ära taime toitainetevajaduse, mistõttu sensoriga väetatud põllud saavad toitaineid vastavalt taime vajadustele.Kuidas Yara N-Sensor töötab?

N-Sesnsor töötab reaalajas. Samal ajal, kui traktor sõidab üle põllu, skaneeritakse ka taimi. Saadud mõõtmistulemuste põhjal koostab tarkvara iga põlluosa jaoks kindla väetamissoovituse ja edastab normid väetiselaoturile või pritsile. Sealjuures arvestab tarkvara optimaalse lämmastiku normi määramisel kultuuri, sordi ja kasvufaasi erinevusi ning agronoomilisi funktsioone. Yara N-Sensor on multifunktsionaalne seade, mida on võimalik kasutada nii lämmastikuga väetmisel kui ka taimekaitsetöödel. Selle tulemusena on võimalik säästa hooaja jooksul märkmisiväärne kogus väetist.Õiged otsused viivad sihile

Viimaste aastate praktika on näidanud, et Eesti põllumees hindab head ning kvaliteetset tehnikat, sellest tulenevalt on suurenenud nii põldude kui saagi kvaliteet. Rääkimata keskmise saagikuse tõusust. Pole ju enam ime, et siinmail saadakse kõrgeid hektarisaake, mida saab võrrelda ka Euroopa tasemega. Selle kõige taga seisavad õiged otsused tehnika ning tehnoloogia valdkonnas.Tihtipeale juurdlevad põllumehed enne uue tehnika soetamist selle hinna ning tasuvuse osas ning mõnelgi korral väidetakse, et ollakse liiga väikesed tootjad, et osta endale seadet, mis nende arvates kuulub pigem suurtootjatele. Teisalt ei aduta seda, kui palju võidakse õigete tehnoloogiate ning seadmetega kokku hoida, olgu tegu siis suure või väikese tootjaga.Yara N-Sensorit kasutavad põllumehed on seadme kohta öelnud järgmist:

Hanno Marrandi

Kasti Teravili OÜ

Yara N-Sensorit ja varieeruvaid väetuskaarte kasutame juba mitmendat hooaega. Selle aja jooksul oleme suurendanud saagikust ning sealjuures hoidnud kokku lämmastikväetise pealt. Meie põldudel varieerub lämmastiku vajadus suurtes piirides ja seetõttu on N-Sensor asendamatu abimees. Võin öelda, et N-Sensori kasutamine on lihtsustanud lämmastikuga väetamist ja lisaks annab see hea ülevaate põldude olukorrast vegetatsiooniperioodi kestel. Varieeruva väetmisega oleme saanud paika ka põhielemendid - fosfor, kaalium ja pH. Esialgne investeering oli arvestatav, aga tänaseks oleme selle kindlasti tagasi teeninud.Margus Lepp

Voore Farm OÜ

Olen Yara N-Sensori ja N-Testeriga väga rahul ning seetõttu soetame selleks hooajaks veel ühe N-Sensori. Varasemalt kasutasime seadet graanulväetistega väetamisel, aga uus N-Sensor paigaldatakse pritsile. See võimaldab varieeruva normiga anda vedelväetiseid, kasvuregulaatoreid ja fungitsiide. Selle tulemusena anname väetist ja preparaate vastavalt taime vajadustele ja sellega hoiame kokku sisendeid ning säästame keskkonda. 

VÄIKE REHKENDUS:

Aitab tõesti säästa 

Kuigi Yara N-Sensor võib esmapilgul tunduda ulmelise tehnoloogiana, võib selle kasutamine juba esimese aastaga säästa tootjal tuhandeid eurosid. Meit Jürgens tõi arvestuse aluseks näitliku põllumajandustootja, kes kasutab Yara N-Sensorit lämmastikuga väetamiseks ja kellel on 800 ha maad, millest 300 ha on talinisu, 150 ha talirapsi, 150 ha otra, 150 ha hernest ning 50 ha vahekultuuri (ristik, timut).300 ha talinisu

Keskmine saak 6 t/ha, N kogus 160 kg/ha, talinisu hind 140 €/t, N hind 0,9 €/kg.Tänu N-Sensorile suurem saak 5 protsenti ja säästetud lämmastikväetist 4 protsenti.Enamsaak 300 kg/ha ja säästetud lämmastikväetist 6,4 kg/ha. Kokku 47,76 €/ha.See tähendab, et põllumehe võit 300 ha talinisuga on 14 328 eurot hooajal.150 ha talirapsi

Keskmine saak 4 t/ha, N kogus 180 kg/ha, talirapsi hind 330 €/t, N hind 0,9 €/kg.Tänu N-sensorile suurem saak 5 protsenti ja säästetud lämmastikväetist 5 protsenti.Enamsaak 200 kg/ha ja säästetud lämmastikväetist 9 kg/ha. Kokku 74,1 eurot/ha.See tähendab, et põllumehe võit 150 ha talirapsiga on 11 115 eurot hooajal.Seega teenis antud ettevõte Yara N-Sensorit kasutades ainult kahe kultuuri puhul 25 443 € lisatulu. Meit Jürgens toonitas samas, et kuigi näidisarvutuses on kasutatud suurtootja mõõtu ettevõtet, sobivad Agri Coni täppisviljeluslahendused ka väiksematele tootjatele.