Aiandussektor vajab hooajatöölisi. Tuleb kaotada diskrimineeriv palganõue

Aiandustootjad soovivad palgata kolmanda riigi kodanikke, näiteks Ukrainast või Venemaalt, hooajatöödele Välismaalaste seaduse (VMS) § 106 alusel registreerimiskohustusega kuni 180 päevaks lühiajalise töötamise eesmärgil. Tegemist on valdavalt köögivilja ja marjakorjamisele eelnevate põllutöödega ning saagi koristusega. See on praktika, mida rakendavad kõik liikmesriigid tootjale võimalikult paindlikul moel ja sellise tööjõu tasustamine on seotud teistes liikmesriikides riigis kehtiva miinimum brutopalga ja tükitöö alusel.: Välismaalaste seaduse muudatus, mis alandaks koefitsienti 1,24-1,0 on hetkel ministeeriumide vahelisel kooskõlastusel ja jõudmas veel kevadel Riigikokku.: Mitte ainult aiandus, vaid ka teised sektorid põllumajanduses puutuvad kokku selle probleemiga, et Eestis tööandjal on kohustus maksta välistööjõule riigi keskmist brutopalka ja korrutada see omakorda koefitsiendiga 1,24. Nii tekibki arusaamatu olukord, kus Eesti inimestele on lubatud maksta 450 eurot, aga Venemaalt või Ukrainast tulnud töötajad peavad saama kolm korda rohkem tasu. Selline lähenemine ei ole õige.: Väljendasin ka komisjoni arutelul oma toetavat seisukohta ettevõtjate ettepanekule. Ma ei ole kuulnud piisavaid põhjendusi ja argumente, miks antud koefitsent sellises suurusjärgus vajalik on. Seetõttu kaldun arvama, et lisatööjõu kaasamiseks on pigem praktiline ettevõtjate ettepanekut toetada.: Olukord on seda ebaõiglasem, et meie aiandustootjad ei saa toetusi, mida mitmel pool mujal Euroopa Liidus jagatakse. Kannatab ka tarbija: üldjuhul on imporditavad aiasaadused ainult näilikult odavamad - nende kvaliteet ei vääri sedagi hinda. Ma oskan üksnes oletada, et tänase olukorra taga ei seisa mingid arukad kaalutlused, vaid alateadlik nõukogude- ja vasakliberaalne ideoloogia - oletatakse, et aiandus on see valdkond, kus tuleb sisse kontrollimatu tööjõud, keda siis aiandus-kulakud oma kasuahnuses ekspluateerida saavad! Totrus, muidugi. Muide, me r?ägime vajadusest luua maal tö?kohti, kujundada maa lastes tööharjumusi, sellest, et teha maal-olemine ahvatlevaks linnalastele... Noh, ja säh sulle! Laps ei saa teha kõige tervislikumat ja ohutumat tööd: korjata marju või noppida õunu. Tobe, muidugi, et me seda varem ei märganud, aga eks sel olnud oma põhjus: aianduslik suurtootmine varjas oma haagitusega põllumajanduse külge ära väiksema tootmise, mis on hooajalisem nishitegevus muude talumajandmiste kõrval.

Eestis kehtib tööandjale kohustus maksta välistööjõule riigi keskmist brutopalka x koefitsiendiga 1,24. "Välismaalaste seaduse muutmise eelnõus, mis on kooskõlastusringil, on meie ettepanekul viidud sisse muudatus, mis kaotaks koefitsiendi 1,24 nõude ja seoks palganõude valdkonna statistilise keskmisega. See on küll edasiminek, kuid arvestades et koefitsiendi kaotamise ettepanek tehti juba 2 aastat tagasi ja seadusemuudatus on ikka menetluses, on selline muudatus kahjuks ajale jalgu jäänud ja ebapiisav," selgitas Aiandusliidu juht Raimond Strastin ja lisas, et nende ettepanek oleks see, et VMS muudatuseks on siduda kolmandast riigist pärit aiandussektori hooajatööliste palk riigis kehtiva brutopalga alammääraga nii, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti brutokuupalga alammääraga või teise variandina täiendada valdkondade loetelu kus palgapiirangud ei kehti täiendava punktiga: välismaalane, kes töötab põllumajandusliku esmatootmisega/põllumajandussaaduste/aiandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel.Miks selline muudatus vajalik on?

1. VMS- s on põllumajandussaaduste töötlemisega ( k.a. aiandus ) seotud hooajatööliste palganõue on kehtestatud samadel alustel lapsehoidja, konsultandi ja seadmete paigaldajaga. Selline käsitlus on oma olemuselt vale, kuna põllumajanduses on tegemist tükitööga ja tavapraktika kohaselt makstakse tasu korjatud saagi koguse alusel. Lapsehoidja, konsultandi ja seadme paigaldaja puhul on kuupalga nõue arusaadav.2. Hooajatöölise palga sidumine riigi või valdkonna statistilise keskmisega on ettevõtete arengut pärssiv ja koormav tööandjale, kuna riigi ja sektori keskmine palk on viimastel aastatel väga kiiresti tõusnud - kui veel 2015. aastal oli tööandja kulu ühes kuus ühe kõne all oleva välismaalase palkamiseks ca 1600 eurot, siis 2016. aastal on tööandja kulu juba ca 1800 eurot tänu keskmise palga kasvule. Sellist palka hooajatöölisele pole võimalik maksta.3. Ebavõrdne konkurents turul teiste liikmesriikidega, kus hooajatöölise tasustamine on reeglina kas vaba ( tööandja ja töövõtja vaheline leping ) või seotud riigis kehtiva brutopalga alammääraga.4. Ettevõtetel vajadus palgata suur hulk töökäsi piiratud aja jooksul arvestades ilmastikuoludega - hooajatööde alguse aeg on varieeruv ja sellisel puhul suure hulga kohaliku tööjõuga arvestada ei saa. Ettevõtjatel on vaja kindlust otsuste tegemisel.5. Kohalik inimene kes töötab tükitöö alusel saab diskrimineeritud võrreldes välismaalasega, kes töötab kuupalgalisena ja kelle töö ei sõltu tema efektiivsusest.6. Kuupalga nõude kehtestamise näol on oma olemuselt tegemist riigi poolt kunstlikult tekitatud maksuerisusega, mida riik reeglina ei tolereeri.7. Nimetatud muudatus looks pikemas perspektiivis Eesti aiandustootjale võrdse turuolukorra teiste liikmesriikidega, suurendada tootmismahtusid tänu efektiivsemale tööjõu kasutamisele ja maksta iga palgatud töötaja pealt riigimaksud.KOMMENTAARID:

Uurisime Riigikogu Maaelukomisjoni liikmetelt, kuidas nemad Aiandusliidu tööjõuprobleemi suhtuvad ja millised lahendused võiks olla ettevõtjate murele.

Ivari Padar

Maaelukomisjon on teinud ministeeriumidele ettepaneku ka veel täiendavalt arvestada põllumajanduslike hooajatöölistega ja vastava ettepaneku ka maaeluministeerium on siseministeeriumile teinud. Ehk siis ootame eelnõud ja siis tegeleme edasi. Paralleelselt tegeleme ka alaealistele paindlikuma töö korraldamisega ehk Töölepinguseaduse muudatustega.Siret Kotka

Olen arvamusel, et viga on eelkõige selles, et arvestuse aluseks on võetud vale keskmine. Peab olema mitte aritmeetiline keskmine, vaid mediaan, mis näitab reaalset olukorda. Lisaks tuleks arvestada konkreetse sektori majanduslike näitajatega, sest muidu oleme olukorras, kus IT sektori palk mõjutab põllumajanduse sektoris töötunni hinda.Kuna Eestis kehtib ebamõistlik lähenemine, siis seda kasutavad ära meie lähinaabrid. Nimelt hetkel Poola ja Leedu firmad pakuvad vormistada välismaatööjõudu nende kaudu, sest seal ei ole nii kõrget palganõuet. Seda võimalust Eesti ettevõtjad ka praegu kasutavad, mitte ainult põllumajandussektoris, vaid ka teistes majandusharudes. Sellest kõigest Eesti riik aga kaotab, sest ka maksud lähevad Leetu ja Poola. Olukorda tuleb muuta.Lauri Luik

Igor Gräzin

Olgu kuidas on: probleem on näha, kõva häälega räägitud ja laheneb pigem varem kui hiljem. Õppetund: poleks aiandustootjad asja ise nii kõvasti rääkinud, võinuks jama veel mõnda aega edasi kesta. Seega: kus viga näed laita, seal tule viisaka ja aruka ettepanekuga ja kõik saab korda! Suurtootjad saavad varsti hakata maksma arukat palka, lapsed saavaud marjule ja maitsevad Eesti aiasaadused - rohkemalt meie lauale ja suhu! Head isu!

NÄIDE MAASIKAKASVATUSEST

VÕRDLUS 

Maa hind Eestis on keskmiselt 3000 eurot/ha; Maa hind Hollandis on 50 000 – 70 000 eurot/ha;Maa rendihind on Eestis 50-300 eurot/ha; Maa rendihind Hollandis on 3000 eurot/ha.Samas tööjõukulud, kaasates ka töötajaid kolmandatest riikidest, on maasikakasvatussektoris järgmised:· 14 euri/tund tööjõukulu Hollandis; · 10 euri/tund tööjõukulu Eestis; · 7 euri/tund tööjõukulu Soomes; · 6 euri/tund tööjõukulu Saksamaal;· 3,2 euri/tund tööjõukulu Poolas.allikas: maasikakasvataja Valdis Kaskema, Kindel Käsi OÜ