Aiandus on hobina ikka veel populaarne, ent masshaljastus tänu uusarenduste vähesusele enam istikuärisid ei toida.
- Istikuäridel mugavuskliendid Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Klienti paeluvad uued sordid ja mugavustaimed - külmakindlad, ilusad ja hooldusvabad taimed, nii et istikumüüjatel tuleb tublisti vaeva näha, et konkurentsis püsida, kirjutab 16. juuni Äripäev põllumajanduse rubriigis.
"Meie käive on olnud mitu aastat stabiilne, suuri muutusi ei ole. Oleme väikesed tegijad, teenindame valdavalt ümbruskonna rahvast. Taimevalik on meil korralik, aga sadade kaupa oleme müünud vaid tomati- ja kurgitaimi – nende müük on kasvavas trendis. Tänavu ei suutnud me kõiki kliente rahuldada, taimed said enne otsa,“ rääkis Mähel asuva pereettevõtte Calmia istikuäri juhataja Jüri Annist.
Tema sõnul on inimesed katsetamise järel aru saanud, et oma taimelt seemneid võttes ja neist aknalaual taimi kasvatades häid istikuid ei saa. Calmia kasutab ainult profiseemneid, mis on haigusevabad, elujõulised ja sordiehtsad.Konkurents turul on tihe, ent äriedu ei mõjuta ainult konkurentide rohkus. "Paljud Euroopas levinud sordid on aastate jooksul pisitasa Eestisse jõudnud ja kui varem osteti neid ahnelt, siis nüüdseks on taimed suureks kasvanud ja paljunenud, neid jagatakse ja tehakse rohevahetust,“rääkis Annist. Ta lisas, et müüki mõjutab mõnevõrra ka reisimine. "Kui minnakse autoga Euroopasse, siis tagasi tulles jääb ikka mõni müügikoht tee peale ja ka lennureiside puhul saab üht-teist kaasa võtta.“Välismaalt lihtsam tellida
Kui ettevõte paarkümmend aastat tagasi alustas, oli taimede tellimine välismaalt väga keeruline, eriti juhul, kui tegemist oli väikeste kogustega. Nüüdseks on Annisti sõnul paljud kliendid istikuid internetist tellinud ja enamik istikuärisid on nõus saatma istikuid ka paari kaupa. "Kui tellida Euroopa tunnustatud puukoolidest, kus müüakse taimeinspektorite kontrollitud istikuid, ei tohiks probleeme olla. On aga ka neid, kes on internetist tellides sordiga petta saanud või üldse kaubast ilma jäänud,“ hoiatas ta.
Calmial on taimede ja istikute nimekirjad kodulehel väljas, aga internetimüüki nad ei tee. Kui varem käidi taimi müümas laatadel, siis nüüd on müügikohaks vaid oma aiand. Taimed kasvatatakse suures osas ise, paljundatakse lehtseid põõsaid ja püsililli – enamasti neid, mida saab jagamise teel paljundada. Uusi sorte tellitakse välismaalt, enamasti Hollandist ja Poolast. Ostukohti tuleb igal aastal uuesti otsida, lähtuvalt oma vajadustest ja taimekasvatajate pakutavast sortimendist.
Suure osa ettevõtte tegevusest moodustab konsultatsioonide andmine. "Tulevad ka need, kes oma taimed on mujalt ostnud. Suurtes müügikeskustes pole teenindajatel aega personaalseks lähenemiseks ja põhjalike vastuste andmiseks – siis otsitakse meid üles,“ rääkis Annist. Loe täismahus artiklit
Äripäeva veebist.
Seotud lood
Sirel tundub esmapilgul liiga tavaline, et sellest kirjutada, sest eks me kõik ole näinud maakodu aiaääres suurt, väljakasvanud hekki, mis sageli pigem kruusateelt tuleva tolmu kinnipüüdmiseks istutatud on. Tegelikult võiks olla aga sirel tõeline aia pärl.
Tootjad on hakanud pakkuma värvilisi multše, kuid kõige populaarsem on endiselt kooremultš. Värvilisel multšil loe hoolega koostist.
Tootjatelt oodatakse suuremat mahtu, kauplejatelt taimede eest hoolitsemist.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.