Kuidas agrotehnoloogia põllumajanduses enda kasuks tööle panna?

Agrotehnoloogia (agtech) jõudis masside teadvusesse 2013. aastal, mil Monsanto ostis Climate Corporationi. Alates sellest on agrotehnoloogia tähtsus pidevalt kasvanud. Sektori online-investeerimisplatvorm AgFunder teatas, et haru rahastamine kasvas aastaga 2,06 miljardilt dollarilt (2014) 4,6 miljardi dollarini (2015).

Ajastamine ei ole olnud aga ideaalne. Agrotehnoloogia innovatsioon ning investeeringute kasv toimuvad ajal, mil põllumajandusektor on kriisis. Alates 2013. aastast on farmide puhastulu kiirelt langenud. Purdue ülikool andmetest selgub, et Ameerika maisikasvatajad teenisid 2013. aastal iga aakri pealt keskmiselt 254 dollarit tulu. Ülikool prognoosib, et sellel aastal väheneb tulu aakri pealt 34 dollari võrra.

Paratamatult tekib küsimus: kuidas suudab õitsema lööv agrotehnoloogiasektor toime tulla, kui põllumajandussektor kahaneb? Kas agrotehnoloogiat arendavad ettevõtted ebaõnnestuvad, sest farmerid püüavad iga hinna eest kulusid kokku hoida? Või võtavad nad uued tehnoloogiad omaks ning püüavad oma äri selle kaudu efektiivsemaks muuta? Eeldatavasti läheb osadel ettevõtetel siiski hästi. Kuidas neid ettevõtteid tuvastada?

Agrotehnoloogia taksonoomia

• Farmidesisene analüütika (Farm-level analytics)

• Geneetika ja Biokeemia (Genetics and Bichemistry)

• Toit, Sünteetiline toit ja Toidutöötlemine

Farmerid püüavad kasumite taastamiseks efektiivsust suurendada ja kulusid vähendada. Purdue ülikool on välja toonud maisitootjate keskmise eelarve, kus on välja toodud hinnanguline saagikus, hind ja kulud viimase 14 aasta jooksul. Alates 2007. aastast on tootmiskulud aakri kohta kasvanud 378 dollarilt 678 dollarini. Samal ajal on saagikus tõusnud aakri kohta 147 buššelilt 165 buššelini. Ühe buššeli tootmishind on tõusnud 2,42 dollarilt (2007) 3,81 dollarini (2016). See on 58 protsendiline tõus. Kahjuks on sama aja jooksul buššeli turuhind langenud. Kui 2007. aastal maksis buššel maisi 3,71 dollarit, siis praegu on hind samal tasemel (3,72 dollarit).

Allpool on välja toodud keskmised kulud (punasega) ja tulud (rohelisega) ühe buššeli kohta.

Fookus tuleb seada sellele, mis on tähtis

Agrotehnoloogia ettevõtted võivad farmereid aidata ka muutuvkulude alandamisel. Purdue ülikooli eelarvenumbrite järgi piisaks keskmisel ettevõttel nulli jõudmiseks sellest, kui farmerid vähendaksid vaid seemnete kulu 28 protsendi võrra. Kõik teised kuluartiklid jääksid samaks. Tõsi, üldiselt proovitakse siiski vähendada kõiki muutuvkulusid korraga. Seemnete, väetiste ja kemikaalidega seotud kulude 12protsendiline vähendamine oleks antud näite puhul piisav, et ettevõte jõuaks omadega nulli. Agrotehnoloogia firmad, mis aitavad farmeritel oma kulusid optimeerida, on tulevikus tõenäoliselt suurimate võitjate seas.

Tihtipeale maksavad farmerid liiga kõrget hinda ka põllumaa eest. Põllumaa kvaliteet ei pruugi olla vastavuses hinnaga ja see on valdkond, milles agrotehnoloogia firmad suudavad põllumehi aidata. Purdue ülikooli näitel piisaks rentimiskulude 15protsendilisest langusest, et kulusid tasa teha.

Huvitav on ka asjaolu, et mitmed agritehnoloogia firmad keskenduvad niisutussüsteemide optimeerimisele. Keskkonna seisukohalt on veekasutus väga tähtis, aga teiste kuluartiklitega võrreldes moodustab see väikse osa. Nebraskas tehtud katsetuste tulemustest selgus, et veekasutust on erinevate tehnikate ja jälgimissüsteemidega võimalik vähendada 15-20 protsendi võrra.

Tõsi, keskkondlikult on võit suur, aga veesüsteemide optimeerimisel säästetav raha ei ole sugugi võrreldav sellega, mida on võimalik säästa teisi kulusid vähendades. Jällegi – palju lihtsam on võtta eesmärgiks mitme erineva kuluartikli vähendamine.

Huvitavad võimalused taevast

Aerofotosid tegevad ettevõtted on samuti agrotehnoloogia valdkonda sisenenud. On olemas erinevaid ettevõtteid – osad on näiteks satelliidifirmad, mille eesmärgiks on pakkuda kõrge resolutsiooniga pilte maapinnast. Teised ettevõtted hakkavad neid pilte aga töötlema, et neid põllumajanduses rakendada saaks. Mõned kasutavad ka lennukeid ja droone. Need ettevõtted usuvad, et erinevad pildid aitavad farmereid. Aga kuidas? Millist väärtust need farmeritele pakuvad?

Farmerid on alati tahtnud hinnata põldude seisukorda puhtalt vaatlemise abiga. See aitab paremini tuvastada erinevaid probleeme. Pidev pildistamine peaks seda protsessi täiendama ja muutma selle  samal ajal ka lihtsamaks. Kindlasti hakkavad osad farmerid ja nende nõustajad selliste teenuste vastu huvi tunda. Küll aga on ebatõenäoline, et loobutakse traditsioonilistest vaatlusmeetoditest – näiteks põldudel jalutamisest ning põlluäärte läbisõitmisest. Nimetatud tehnikad võimaldavad saaki lähemalt vaadelda.

Aerofotode jaoks võib suurem turg olla hoopis börsidel. 2010. aasta raportist, kus analüüsiti tooraineturu andmeid, selgus, et maisi ja sojaubadega kaubeldi igakuiselt 650 miljardi dollari ulatuses. Terve aasta tegelik maisi ja sojaubade müük küündis aga 224 miljardi dollarini. Teisisõnu – börside kauplemismahud ületasid reaalseid mahte 35kordselt. Börsidel rahateenimiseks peab sul olema aga kvaliteetne info. Aerofotod võivad pakkuda turuosalistele väga väärtuslikku informatsiooni.

Aerofotodele võivad olla väga heaks tööriistaks kindlustuslepingute sõlmimisel ning kahjunõuete esitamisel. Kindlustamise puhul võib aerofotodest olla palju rohkem kasu kui tootmise optimeerimisel.

Kokkuvõte

Agrotehnoloogia on tulnud, et jääda. Arvestades seda, mis toimub põllumajandussektoris, peavad agrotehnoloogia firmad keskenduma väärtuse loomisele. Praegu keskendutakse peamiselt tootmise optimeerimisele. Kasumlikkuse parandamine või toorainebörsile keskendumine võib pakkuda aga isegi rohkem väärtust.

Allikas: www.agfundernews.com

Autor: Mait Kraun, kaasautor