Põltsamaa Felix valmistab sellel hooajal 2200 tonni kurke ning hooajaliseks tootmiseks on ettevõte palganud 185 lisatöötajat. Laieneb ka kurgitoodete eksport.
- Põltsamaa Felix paneb tänavu purki 2200 tonni kurke Foto: Meelika Sander-Sõrmus
“Kurgihooaeg on jõudnud oma haripunkti ning meie tootmises käib kibe töö: kokku paneme tänavu purki 2200 tonni kurke, mis nõudis ka lisatööjõu palkamist,” kommenteeris Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol.
Viiloli sõnul tuleb üle poole kurgivaru, ehk 1200 tonni, Eesti põldudelt Põltsamaa Felixi pikaajalistelt partneritelt Viljandi-, Pärnu-, Rapla-, Võru- ja Virumaalt, kellele ettevõte varakevadel vajalikus koguses kurgiseemneid jagas. “Kurkide tootmine kestab septembri alguseni ning tänavu on Eesti turule mõeldud tootmismahud ligi 30% suuremad. Kolmandiku köögiviljahoidiste müügikasvu taga on muuhulgas ka uued kergesti avatavad purgikaaned, mille võtsime oma köögiviljahoidistel kasutusele eelmise aasta sügisel,” lisas Viilol.Tema sõnul on Põltsamaal valmistatud kurgi- ja köögiviljahoidised hinnatud kaup nii tarbijate kui ka toiduspetsialistide seas. Laieneb ka Põltsamaa Felixi eksport. “Uus sihtriik, kuhu kurke valmistame, on seekord Läti, kuhu saadame ligi 350 tonni kurki. Lisaks müüme sel aastal kurke Soome, Rootsi, Leetu ja Venemaale,” ütles Viilol.Põltsamaa Felix sõlmib oma pikaajalistest koostööpartneritest talunikega lepingud ja annab neile kasvatamiseks spetsiaalse sordi kurgiseemneid iga aasta kevadel – nii tagatakse tootmise jaoks vajalik ja piisav kogus parimaid eestimaiseid kurke.
Seotud lood
Sagro aiandi ees käib praeguse kena kevadilmaga laussagimine. Linna- ja vallarahvas on tulnud ostma lille- ja köögiviljataimi. Valik on suur, taimed terved ja tugevad. Luksuslik lilleamplite valik võtab silme eest kirjuks.
Sagro aiandi tomatisaake aitavad suurendada kimalased, kes on abiks taimede tolmeldamisel.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?