Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul puudub seakatku vastases võitluses vajadus kaitsejõudude kaasamiseks, kuna jahimehed on kõik seni riigi poolt seatud ülesanded täitnud. Seda kinnitavad nii metssigade küttimise kui ka leitud metsseakorjuste matmise numbrid.
- EJS: Jahimehed on riigi poolt seakatku tõrjeks seatud ülesanded täitnud Foto: Äripäev AS
Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on seakasvatajate väljaütlemised, nagu ei saaks jahimehed küttimisega hakkama, alusetud ja solvavad jahimeeste vabaühendusi. „Oleme lubanud olla riigile sellel raskel ajal partnerid ja oleme oma lubadusi täitnud. Riigi poolt möödunud jahiaastaks seatud küttimismahud said täidetud ja piirkonniti ületatud,“ ütles Margus Puust.
„Samas on juba praegu näha, et jahimehed püsivad küttimise graafikus ka sel jahihooajal. Vaatamata sellele, et suurem metsseajahi hooaeg pole veel alanud, on ka juba sellel jahiaastal kütitud üle viie ja poole tuhande metssea, sealhulgas etteantud mahus metsseaemiseid.“
MIS ON MIS
Eesti Jahimeeste Selts on 90 vabatahtlikku jahindusorganisatsiooni ühendav katusorganisatsioon, kuhu kuulub üle 11 000 jahimehe.
Lisaks metssigade arvukuse vähendamisele tegelevad jahimehed aktiivselt ka surnult leitud metssigade korjuste kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest, mis on viiruse loodusliku kontsentratsiooni vähendamiseks küttimisega samaväärselt oluline. Kokku on jahimehed Veterinaar- ja Toiduametiga sõlmitud lepingute alusel matnud üle 3000 metsseakorjuse, neist 2016. aasta jahihooajal poole aasta jooksul juba pool tuhat.
TASUB TEADA
Seakatku tõrjumiseks metsast on lisaks metssigade küttimisele ning metssigade korjuste loodusest kõrvaldamisele, jahimeeste ülesandeks ka seakatku proovide võtmine kõigilt riskipiirkondades kütitud metssigadelt ning ennetavate bioohutusmeetmete rakendamine nakkusohtliku materjaliga ümberkäimisel. Juhiseid ja koolitusi on jahimehed selleks saanud riigilt.
Margus Puusti sõnul kinnitavad nii küttimisnumbrid kui ka maetud sigade arv, et jahimehed täidavad riigi poolt seatud ülesandeid kohusetundlikult, mistõttu puudub vajadus täiendavate jõudude kaasamiseks. Seakasvatajate väide, nagu ei suhtuks jahimehed probleemi piisavalt tõsiselt, on Puusti hinnangul avalikkust eksitav. „Üksteise alusetu süüdistamine ei aita katku piiramisele kaasa. Pigem tuleks meil seljad kokku panna ja vaadata, mida meist igaüks saaks oma sektoris veelgi paremini teha,“ ütles Puust.
Seotud lood
Keskkonnaamet kehtestab sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud seitsmes maakonnas, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu osas kokkuleppele või määrasid Keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.
Viimasel ajal on seakasvatajate poolt korduvalt pakutud seakatku tõrjumiseks täiendavate jõudude kaasamist. Jahimeeste hinnangul tooks jahipidamisõiguse laiendamine metssea väikeulukiks kuulutamise näol kaasa riigi ja jahimeeste koostöös ülesehitatud toimiva katkuvastase võitluse süsteemi kokkuvarisemise. Vastastikust süüdistamist ja spekulatsioone aitaks vältida seni rakendatud tõrjemeetmete sisuline mõjuhinnang, kirjutab Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.
HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm kommenteerib metssigade hetkeolukorda seoses sigade Aafrika katku levimisega.
Sigade suurenenud suremuse tõttu kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ka sigade Aafrika katku võimalikkust Saaremaal üle 2000 seaga farmis.
Põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte Scandagra Eesti soovib kõiki kliente ning koostööpartnereid lõppeva aasta puhul tehtu eest tänada ning kutsub huvilisi informatiivsetele talveseminaridele.