Head kauplemistavad loodetakse kokku leppida aasta lõpuks

„Ausad ja ebaausad kaubandustavad on olnud kuum teema viimase aasta jooksul,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp reedel konverentsil „Ausad ärisuhted toidu tarneahelas – müüt või tegelikkus?“. Tänaseks on heade tavade väljatöötamine jõudnud liitude juhatustesse ja aasta lõpuks loodetakse jõuda dokumendi valmimiseni. 

Heade tavade väljatöötamist juhtiva Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udrase sõnul ei ole toidutootjad rahul tarneahelaga, sest seal esineb ebaausaid kauplemistavasid. Lahendust nähakse ettevõtjate endi poolt kokku lepitud heades tavades, mida kõik järgivad.Coop Eesti juhatuse esimehe Jaanus Vihandi sõnul on pooled selles protsessis üksteisele lähemale tulnud ja arusaam sellest, kuidas teine pool toimetab, on paranenud. Varasemalt toidutööstuses töötanud Vihand meenutas oma kogemusest, kuidas maikuus saatis üks kaupmees talle uued hinnad, mis hakkasid kehtima tagasiulatuvat 1. jaanuarist. Üks teine kaupmees aga ähvardas tema tooted välja visata, kui ta neid ka konkurendile müüb. „Olen Coopis öelnud, et me peame tegema äri, kuid me ei tohi olla tõprad hankijate suhtes,“ rääkis Vihand.  Samas möönis ta, et kui Coop oleks kõigile tootjate hinnatõususoovidele vastu tulnud, oleks toit ja esmatarbekaubad täna 10% kallimad.Tänaseks valminud dokumendi mustandis on 11 põhimõtet, mida illustreerivad 50 näidet heast ja halvast tavast. Veel on vaja luua vaidluste lahendamise mehhanism, mis hakkab tekkinud probleeme lahendama. Konjunktuuriinstituudi mullune uuring näitas, et suur osa Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest on kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus see temaatika ettevõtjate vahelistes suhetes pole seadusandlikult reguleeritud, samuti pole vabatahtlikku kokkulepet põllumeeste, toidutööstuste ja kaupmeeste vahel.