Selgusid 2017. aasta kalapüügimahud Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel

Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmi järvest püüda kokku 7014 tonni kala ja see jaguneb võrdselt mõlema poole vahel ehk Eesti osa on 3507 tonni ehk 395 tonni rohkem kui on 2016. aasta püügivõimalus.

Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1150, koha 830, latikat 800, haugi 125, särge 350 ja rääbist 45 tonni. Kõikide nimetatud liikide püügivõimalused suurenevad.“Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede koha-, ahvena-, latika- ja haugivaru olukorra heaks, ent tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb endiselt piirata nende püüki. Koha kaitseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal, nagu ka eelnevatel aastatel, järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel satuvad sel talvel saakidesse tugeva, 2015. aasta põlvkonna veel alamõõdulised kohad,“ selgitas Eesti delegatsiooni juht Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv.Tindi- ja siiavarud on madalseisus, mis on osaliselt tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka ebasoodsatest ilmastikuoludest, mis eriti siia osas ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Tindi ja siiapüük on sihtliigina keelatud. „Head meelt teeb rääbise varu olukorra paranemine ning seda liiki lubatakse järgmisel aastal püüda 20. juunist 31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid oma püünistest välja võtta 30 tonni rohkem kui 2016. aastal,“ märkis Talijärv.Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka järelevalve töö ühist korraldust ja teadusprogrammide arendamise võimalusi.Vaata infograafikat viimase kolme aasta püügimahtudest SIIT