Tartus toimus konverents Terve loom ja tervislik toit 2017

Tänavuse konverentsi eripäraks oli asjaolu, et esimesel päeval keskenduti toidule ja teisel päeval võeti vaatluse alla veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusega seotud teemad. Nagu ikka said instituudi teadlase ja kraadiõppuri kõrval sõna sektori tegutsevad tootjad, töötlejad ja ametnikud.. Sellesse diskussiooni andis oma panuse professor Mati Roasto, selgitades, mida tähendab tema jaoks tervislik toit. Professor toonitas, et tervisliku toitumise märksõnades on ja jäävad ka tulevikus tasakaalustatus, mitmekülgsus, mõõdukus, regulaarsus ja toitumine vastavalt kehalisele aktiivsusele. Professor Roasto tsiteeris Mihkel Zilmerit, kes on soovitanud lõpetada söömisalane tõmblemine, kuna mitmekülgse toitumise puhul saak kõik vajaliku toidust.. Tiina Saron Põllumajandus-Kaubanduskojast avas päeva kõneldes arengutest sektoris. Meelis Müil DeLavalist tutvustas uudset lahendust toitumuse hindamiseks lüpsikarjades. Iga piimakarjakasvataja teab, et toimumushinne on hea indikaator toodangu, sigivuse ja tervise hindamisel. Toitumuse automaatne hindamine on suurepärane näide, kuidas tehnoloogia areng annab loomapidajale täiendava võimaluse looma individuaalseks jälgimiseks.

Ka instituudi direktor Toomas Tiirats ütles oma sõnavõtus, et instituudi pere jaoks on järgnevatel aastal oluline eesmärk nn toidumaja väljaehitamine ja sellega seotud tegevused. Peagi on mikromeierei teaduslabor praeguse toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juures, kus igapäevaselt toimetavad teadlased ja viiakse läbi õppetööd. Teise sihina tõi direktor esile mikromeierei kõrvale lihalabori ehitamist koos kaasaegse sisustusega. Lisaks õppebaasi parandamise kõrval on oluliselt arendatud ja muudetud toidutehnoloogia õppekava, mis rakendub uutele üliõpilastele juba sellest sügisest.Seal kus on vähemalt kaks eestlast, seal tuleb juttu kas ilmast või toidust

Sisuka ülevaate eestlaste toidueelistustes tegi Eha Nurk Tervise Arengu Instituudist. Ilmselt oli paljudele kuulajatele üllatuseks, kui palju erineb tavalise eestimaalase nädalane toidulaud soovituslikust toidupüramiidist. Ja nagu ettekande lõpus rõhutati, tuleks esmalt oluliselt vähendada magusate ja soolaste näkside tarbimist, rikastades oma toidulauda pigem köögi- ja õliviljadega. Igatahes mõtteaimest meile kõigile!Kindlasti pani mitmel korral konverentsisaali elevusest rõkatama Tartu Ülikooli teadlase Andres Kuusiku värvikas loeng neuroturundusest toiduainetööstuses. Esineja tegi puust ja punaseks, kuidas teadus aitab toidusektoris tegutseval ettevõtjal paremini mõista aspekte, mis on seotud tarbija eelistustega tootevalikul supermarketis. Emotsioonid ja tunded juhivad meid ka ostueelistuste juures, sestap pööravadki toidutootjad sellele aina rohkem tähelepanu.Teine konverentsipäev oli sama mitmepalgeline kui esimene

Söötmisteaduse emeriitprofessor Olav Kärt arutles lüpsilehmade söötmise ja aretuse vaheliste seoste üle. Ilmselt sellist lehma, kes on produktiivne, sigib hästi, hea tervise ning pika kasutuseaga, pole meist enamus näinud. Professori arvates oleme jõudnud olukorda, kus aretuses tuleks keskenduda lehma kasutusea pikendamisele ja tiinestuvuse parandamisele. Selleks peavad aga oma jõud ühendama nii aretajad, füsioloogid, veterinaarid kui söötjad ja ka söödatootjad.

Konverentsi lõpetas professor Arvo Viltropi järjekordne ülevaade sigade Aafrika katkust. Professor sai küll tõdeda, et möödunud aastal oli puhanguid kodusigadel vähem kui 2015, ent nakatumise risk püsib muutumatuna. Samas olukord metsades on endiselt halb.

Nagu ikka on äärmiselt keeruline kahte päeva mahutada kogu instituudis tehtav teadustöö, ent korraldajad loodavad, et igaüks leidis oma ja koduteele asuti teadmistest pungil paunaga. Ühtlasi tänavad konverentsi korraldajaid häid ettevõtteid, kes olid nõu ja jõuga abiks!Kohtumiseni konverentsil „Terve loom ja tervislik toit 2018“!Marko KassKonverentsi korraldustoimkonna liigeEesti Maaülikool