27. märtsil toimunud Maheklastri koosolekul käivitati nelja-aastane projekt „Innovatsioon mahetaimekasvatuses“, millega otsitakse kergesti rakendatavaid uudseid ja soodsaid tootmistehnoloogiaid, mis aitaksid suurendada saagikust ja tõstaksid tootmise efektiivsust.
- Maheklastri liikmed Foto: Mahepõllumajanduse Koostöökogu
Maaelu arengukavast toetati tänavu nelja põllumajanduse eri valdkondade innovatsiooniklastri projekti. Positiivse vastuse sai ka MTÜ Maheklaster projekt, mille põhirõhk on suunatud mahepõllukultuuride ja maheköögivilja kasvatustehnoloogiate edendamisele – seda lähtuvalt tootjatega paljude kokkusaamiste raames läbiarutatud peamistest probleemidest ja vajadusest.
„Praegune saagikuse ja mullaviljakuse tase tootjaid ei rahulda ning otsitakse võimalusi, kuidas olukorda parandada. Katsetatavad valdkonnad on nt erinevate biostimulaatorite ja mitmesuguste vahekultuuride kasutamine, uudsed valgurikkad söödakultuurid, looduslikud taimekaitsevahendid kartulikasvatuses jm. Loodame leida just parimaid kompleksseid lahendusi, kus ühed võtted toetavad teisi,“ ütles projektijuht Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Mahetootmine laieneb Eestis iga aastaga, samuti tootjate vajadus teaduspõhise info järele. Mahetoodangule turgu on: Eesti maheteravilja müüakse juba päris suures mahus ekspordiks, köögiviljast on koduturulgi puudus. Loodetavasti aitab projekt toodangumahtude kasvu kiirendada.“„Oluline on see, et uudsete tehnoloogiate väljatöötamine toimub aktiivsete põllumajandustootjate kaasabil ning katsed toimuvad suures osas tootjate põldudel. See loob hea eelduse paremate lahenduste kiireks kasutusele võtmiseks igapäevases mahetootmises,“ ütles Väljaotsa OÜ agronoom Margus Ess, kes on ka üks peamisi projektiideede kavandajaid.Klastri liikmeteks, kes ka ise katsete läbiviimises osalevad, on 16 maheettevõtet üle Eesti. Partneritena on kaasatud Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Agri Partner OÜ. Tegevustesse on kaasatud ka rahvusvahelised mahepõllumajanduse uurimisinstituudid FiBL Šveitsist ja Organic Research Centre Suurbritanniast.
Seotud lood
Maaeluministeeriumi kliendiportaali lisandusid uued e-teenused mahetootjatele. Mahepõllumajandusettevõtte tunnustamise ja mahetootmisega jätkamise taotlusi saab nüüd Põllumajandusametile esitada kiirelt ja mugavalt läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali.
Põllumajandusameti andmetel oli Eestis 2016. aastal mahepõllumajanduslikku maad 184 754 ha, mis on 8% rohkem kui 2015. aastal. Maheda osa kogu Eesti põllumajandusmaast on ligi 18% ja see näitaja asetab Eesti koos Rootsi ja Austriaga Euroopa Liidu riikide esikolmikusse.
Mahepõllumajanduse registri andmetel kasvatati 2015. aastal maheteravilja Eestis 24 175 hektaril, 2016. aastal oli see pind juba 29 022 hektarit. Huvi maheteraviljakasvatuse vastu stimuleerivadki eelkõige head ekspordivõimalused, tänu millele on oma toodangu eest võimalik saada märksa kõrgemat hinda kui tavateravilja eest.
Maailmas oli 2015. aastal kokku ligi 51 miljonit hektarit mahemaad ja maheturu maht kasvas ligikaudu 76 miljardi euroni. Mahepõllumajandusega tegeleti 179 riigis, kõige rohkem mahetootjaid registreeriti Indias. Kõige rohkem kulutati inimese kohta mahetoodangule Šveitsis – 262 eurot.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?