Urmas Laht: Põllumeest võetakse praegu tõsiselt

Urmas Laht on tuntud põllumajandusettevõtja. Alates 2003. aastast on ta OÜ Markilo juhatuse esimees ning eelmisest aastast ka Eesti Lihatööstusühistu esimees. Järgneb intervjuu Urmas Lahega:

Kuidas maal praegu elu laabub?

Maal ja põllumeestel on praegu kindlasti paremad ajad kui veidi varem. Kui varem ei tahtnud näiteks lapsed koolis eriti öelda, et nende vanemad on põllumehed, siis praegu on ühiskonnas toimunud muutus. Põllumeest võetakse tõsiselt, samas ka kui tegelikku toidutootjat. On ju meie elu üheks tähtsamaks osaks tervis ning see omakorda algab toidust ja kvaliteetsest toitumisest. Seda suudavad praegu Eesti põllumajandus ja toidutootjad pakkuda. Nüüdne valitsus on sellele jõuliselt tähelepanu pööramas. Kui varem ei suudetud valitsusele selgeks teha, et oma toidutootmine on väga oluline, siis praeguseks on kõik osapooled sellest aru saanud.

Kas Maaeluministeeriumiga on praegu suhted ladusad? Euroopa Liidu ja muud toetused jõuavad kõik ikka kohale?

Toetused jõudsid ka varem kenasti kohale, kuid rõhk on prioriteetide seadmisel. Ma pean väga oluliseks, et riik pööraks palju tähelepanu väiketootjatele laiemalt. Ei pea omama tuhandeid hektareid maad, et olla edukas toidutootja. Kümnel hektaril saab kenasti kasvatada näiteks marju või kurke. Tähtis on tootmise mitmekesisus, võib proovida igasuguseid asju. Olen ise ka katsetanud mitut sorti loomapidamist, kuid jäänud lõpuks ikka sigade peale.

Kas väikeettevõtjatel on praegu kergem?

Ministeerium peab jälgima, et oleks mitmekesisus ning et väiketootjaid koheldaks võrdselt. Pooldan väga niisugust talupõhist maaelupidamist. Muidugi ei saa kõrvale jätta ka suurettevõtjaid, sest nemad annavad suurema osa toodangust ning pakuvad tööd sadadele inimestele.

Te saite kunagi kuulsaks sellega, et tõite elusad sead protestiks Toompeale. Kas praegu ei ole enam põhjust niisugusteks aktsioonideks?

Olen maaelus aktiivsemalt tegutsenud paarkümmend aastat, ning seetõttu ka poliitikas olnud ja Riigikokku pääsenud. Oli aeg, kus pidi end jõulisemalt näitama. Veel aasta tagasi pidid põllumehed end poliitikutele aktsiooni-vormis meelde tuletama. Praegu tuleb oma sead, lehmad ja lambad kodus hoida ning nendega toota. Nüüd on tekkinud kindlus, et näiteks seakasvatuses toetatakse neljal järgneval aastal. Siin on tegemist elavate olenditega ning ei saa planeerida vaid lühiajalist äri. Rahaline toetus pole suur, kuid see annab impulsi, et asja edendada, ning siis ei pea muretsema niipalju tuleviku pärast. Saab ka töölistele paremat palka maksta. Valitsusevahetus on andnud maameestele usku, ning see on isegi tähtsam kui mõni konkreetne toetus. On tunne, et ettevõtjaid maal ei jäeta üksi, kui on kriis.

Olete nüüd Lihatööstusühistu esimees. Mil viisil mõjutab kogu lihatööstust, et meil pole idas niisugust turgu kui oli varem?

Kui konkreetselt seakasvatust vaadata, siis viimased neli aastat olid väga räsivad. Eesti seakari on vähenenud kolmandiku võrra. Kõigil Eesti lihatööstustel ei jätku enam eestimaist sealiha. Kui me aasta tagasi otsustasime, et ostame soomlastelt tagasi ühe lihatööstuse, siis olime kindlad, et kasvatame ise selle tarvis sead üles. Võime nüüd, kasvõi käsi piiblil, vanduda, et ühistuline toodang ja ka söödaks kasvatatud vili on eestimaist päritolu.

Kogu lihaturu osas on praegu suured eelised Rakverel ja Atrial, kes omavad ise farme. Nende omanikud on küll Soomes, kuid seakasvatus ja töötajad on kohapeal.

Sellest aastast saite ka EAS-i nõukogu liikmeks. Minister Urve Palo on öelnud, et lisate EAS-ile tugevat regionaalset vaadet. Kuidas selle regionaalse vaatega Eesti tootjate toodangu edendamine mujal paistab?

Olen üsna värske nõukogu liige, ja võtab veel aega, et kõigest toetuste ja arenduste süsteemist aru saada. Olen ise tugeva ekspordiagentuuri toetaja. Laia maailma mõistes võiks üks ekspordiagentuur olla üle kõigi Balti riikide. Arvestatavad ekspordimahud on lihtsalt nii suured. Võiksime keskenduda nii põllumajanduse kui ka kasvõi IT-alase ekspordi osas kolmele-neljale turule. Kui saame aru, et mingis riigis on võimalik oma ekspordiga läbi lüüa, siis saadame sinna kõigepealt rahvatantsijad, tugevdame atašee toel majandussidemeid ning valmistame ette pinna ettevõtjate tulekuks. Eestis oleme ehitanud palju koolimaju, staadione ja ujulaid. Kui nüüd haldusreformi võtmes vaatame ning eeldame, et mõned piirkonnad jäävad tühjaks, siis ei ole mõttekas ehitada tühjale kohale suuri objekte. Paneme mikrobussi kasvõi iga poole tunni järel käima, et inimesed kohale viia.

Loe pikemalt intervjuud Urmas Lahega Kesknädalast.