Hüvitist looduskaitseliste piirangute eest küsis üle 5200 metsaomaniku

Erametsakeskuse toetuste üksuse andmetel on esialgse seisuga Natura taotluse esitanud 5244 metsaomanikku ning taotluste kogusumma on ligi 4,8 miljonit eurot. Kokku taotleti hüvitist 66 300 hektarile, millest 16 000 hektarit asuvad sihtkaitsevööndis ja 50 300 piiranguvööndis. Täpsustatud andmed Natura toetuse 2017. aasta mahtude kohta selguvad lähinädalatel.

Sellest aastast oli hüvitist võimalik taotleda ka neil metsaomanikel, kes aitavad kaasa unikaalsete või ohus olevate loodusväärtuste kaitsmisele sihtkaitsevööndites väljaspool Natura ala. Varasemalt sellistel aladel looduskaitseliste piirangute järgimise eest hüvitist ei makstud, kuigi piirangud olid sarnased või isegi samad.

Võimalust küsida hüvitist väljaspool Natura 2000 alasid asuvatele sihtkaitsevöönditele kasutas veidi üle 600 metsaomaniku, kes taotlesid hüvitist umbes 3800 hektarile. „Kuna Natura võrgustikku mittekuuluvaid sihtkaitsevööndeid on umbes 4800 hektaril, on suurem osa hüvitise õigust omavatest metsaomanikest seda võimalust ka kasutanud,“ tunnustas Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun metsaomanike aktiivsust. „Rõõm tõdeda, et nende metsaomanike panus loodusväärtuste hoidmisse on riigipoolset tunnustamist leidnud,“ lisas Aun.

Ligi kolmveerand Natura hüvitise taotlejatest eelistasid taotluse esitada elektrooniliselt, läbi e-PRIA, mille uuendatud teenuse kasutamismugavust kiidab ka Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok. „Hüvitise küsimine on metsaomaniku jaoks väga lihtsaks tehtud. Tänu eeltäidetud andmetele sai taotluse esitada vaid mõne minutiga. Loodame, et ka teiste toetuste taotlemine suudetakse e-teenuste abil nii kasutajasõbralikuks muuta,“ räägib Sok.

Natura hüvitise eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis väljaspool Natura ala. Sel kevadel taotletud hüvitis makstakse metsaomanikele välja aasta pärast.