Börs: Rapsiseemnete hind odavneb

Euroopa Komisjon vähendas teraviljade saagiprognoose

Euroopa Liit vähendas teraviljade saagiprognoosi kahe päeva jooksul kaks korda. Rohkem alandati odra ja maisi prognoose, nisuvarud peaks langema aga nelja aasta madalaima tasemeni, vahendab agrimoney.

Euroopa Komisjon vähendas ELi teraviljade toodanguprognoosi neljapäeval 7 miljoni tonni võrra, 304,8 miljoni tonnini (2017-2018 hooajal).

Tõsi, võrreldes eelmise aasta tulemusega oleks see ikkagi 10 miljoni tonni võrra suurem. Mullu mõjusid saagile kehvasti liigsed vihmad (eriti Prantsusmaal). Neli aastat tagasi saavutatud rekordist (328 miljonit tonni) on see aga tunduvalt madalam.

Komisjon alandas eelkõige maisi ja odra prognoose. Maisi toodanguprognoosi vähendati 2,34 miljoni tonni võrra, 64,2 miljoni tonnini. Alandati nii saagikuse ootusi kui ka hinnangulist külvipindala. Odra saagiprognoosi langetati 2,87 miljoni tonni võrra, 59,51 miljoni tonnini.

Nisu puhul muutusid prognoosid vähem

Pehme nisu saagiprognoosi alandati 670 000 tonni võrra, 141,28 miljoni tonnini – see peegeldab nii saagikuse kui ka külvipindalaga seotud ootuste vähenemist.

ELi pehme nisu eksport peaks 2017-18 hooajal ulatuma 29 miljoni tonnini, mis oleks 5 tonni enam kui eelneval hooajal. Varud peaks kukkuma hooaja lõpuks alla 11,4 miljoni tonni, mis on madalaim näitaja alates 2013-14 hooajast, toona tõusis Pariisi toidunisu hind 220 euroni tonnist.

See on tunduvalt kõrgem hinnatase kui praegu – sellel nädalal odavnes toidunisu hind 0,7 protsenti ja tonn maksab 170,5 eurot (detsembrikuu futuur).

Rapsiseemnete hind odavneb

Komisjon vähendas ka rapsiseemnete toodanguprognoosi – kokku 300 000 tonni võrra, 21,9 miljoni tonnini. Tõsi, võrreldes eelmise aastaga tähendaks see ikkagi 2,2 miljoni tonnist kasvu.

Cocereal hoopis tõstis rapsiseemnete toodanguprognoosi 520 000 tonni võrra, sest külvamist on assotsiatsiooni hinnangul olnud rohkem.

Rapsiseemnete hind langes sellel nädalal 2,4 protsenti, 351,75 euroni tonnist (augustikuu futuur). Viimasel ajal on hinnad langustrendis, sest saagiootused on võrreldes aasta algusega tunduvalt paranenud.

Elevandiluurannik müüs ette suure koguse kakaod

Kakao futuuride hinnad tõusid sellel nädalal üle 5protsendi, sest Elevandiluurannik teatas, et on ette ära müünud tohutu suure koguse, mis on võrdne 20protsendiga maailma toodangust.

Kakao hind kallines nädalaga 5,2 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks 2020 dollarit.

Eelkõige seostatakse hinnatõusu niinimetatud lühikeste positsioonide (langusele panustavad positsioonid) likvideerimisega.

Nädalavahetusel ilmunud raporti kohaselt müüs riik 2017-18 hooajaks 950 000 tonni kakaod otse tootjatele, mille eest maksti 2040 dollarit tonnist.

Rahvusvaheline Kakao Organisatsioon on prognoosinud, et 2016-17 hooaja kakaotoodang saab olema 4,55 miljonit tonni.

Suhkru hind kukkus 15 kuu madalaima tasemeni

Suhkru futuuride hinnad kukkusid viimase 15 kuu madalaima tasemeni, vaatamata sellele, et Rahvusvaheline Suhkru Organisatsioon hoiatas (ISO), et hinnalangus ei pruugi kaua kesta. Samal ajal prognoosib organisatsioon, et järgmise kahe aasta jooksul on turg ülejäägis.

Suhkruhinnad on märkimisväärselt kukkunud – neljapäevaks kukkus naela hind 14,2 dollarisendini. ISO tõi välja, et saagiootusi see eriti ei mõjuta.

„16sendine hind on Brasiilia jaoks, mis on üks peamisi turujõude, atraktiivne. See on atraktiivne ka importijate jaoks,“ teatas ISO. Organisatsioon prognoosib, et 2017-18 hooajal on globaalne suhkruturg umbes 3 miljoni tonniga ülejäägis.

„Kui tootjad suudavad 2017-18 hooaja tasemeid hoida, siis võib ülejääki oodata ka 2018-19 hooajaks,“ teatas ISO.

Sellegi poolest arvab ISO, et suhkruhinnad ei tohiks pikalt enam langeda, sest sellel hooajal peaks varud vähenema 800 000 tonni võrra, 6,81 miljoni tonnini. Nimelt on turg 2016-17 hooajal defitsiidis.

Puuvilla ülepakkumine surub hindu alla

Näib, et lähiajal on globaalne puuvillaturg suures ülepakkumises, kuna tootjad on kasutanud viimase aja kõrget hinda ära ning tootmismahte märkimisväärselt suurendanud, kirjutab Bloomberg.

Puuvillatootmine peaks 1. augustil algaval hooajal tõusma 6,9protsendi võrra, teatas USA põllumajandusministeerium. See tähendaks, et Ameerika farmerite puuvillatoodang saab olema viimase kümne aasta suurim, kuna ilmastikutingimused on olnud soodsad.

Toodangukasvu on oodata ka Austraalias ning Brasiilias, kus tootjad on üle läinud moodsamale tehnoloogiale, mis on omakorda aidanud kaasa nii toodangu kui ka kvaliteedi kasvule. Kasvamas on ka India puuvillatoodang.Tootjad hakkasid puuvilla rohkem kasvatama, sest hinnad tõusid eelmisel aastal 12 protsenti. Samal ajal ei ole aga ühtegi märki, et Hiina oma varusid vähendama hakkaks. Hinnad langesid mais viimase kümne kuu kiireimas tempos.“Kui pakkumise pool on selges ülekaalus. Kui me näeme, et tootmine suureneb, siis puuvilla hinnalangus süveneb veelgi,” ütles Altegris Advisorsi analüütik Lara Magnusen Bloombergile. Nõudluse poolelt vaadatuna on aga näha, et suuremat tõusu prognoosida ei saa.Puuvilla hinnad odavnesid mais kokku 7,7 protsenti ning üks nael maksis mai lõpuks 72,7 dollarisenti. Tõsi, juunikuu esimese paari päevaga on hinnad siiski veidi taastunud.

Nafta ja bensiin odavnevad

Nafta hind langes sellel nädalal umbes 4 protsenti, sest selgus, et Liibüa on suurendanud oma toodangut, vahendab MarketWatch.

Nimelt on Liibüa naftatoodang tõusnud 827 000 barrelini päevas. Võrdluseks, eelmisel aastal jäi Liibüa keskmine naftatoodang 300 000 barreli juurde päevas.

Kuigi OPEC teatas eelmisel nädalal, et on otsustanud pikendada naftalepet, on hind siiski langema hakanud. “Turul on väga suur ebakindlus naftaleppe efektiivsuse teemal,” kommenteeris Commerzbanki analüütik Carsten Fritsch. “Nafta hind on langeva tendentsiga.”

Lisaks andis Venemaa energiaminister Alexander Novak teada, et 22.-24. juulil peetakse järgmine naftakohtumine.

WTI toornafta odavnes nädalaga 3,9 protsenti ja Brent kukkus 4,4 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 48,6 ja 50,9 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini hind langes nädalaga 3,2 protsenti ja tonn maksab 535,5 dollarit.

Autor: Mait Kraun, kaasautor