Börs: Venemaal nisuhinnad tõusus ja kasvab ka sealihatoodang

Euroopa Liit vähendas nisusaagikus prognoose

Euroopa Liit vähendas pehme nisu saagikuse prognoose – peamiseks põhjuseks oli Itaalia ja Hispaania saagiootuste vähenemine.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse divisjon (Mars) vähendas ELi selle aasta nisusaagikuse prognoosi 0,05 tonni võrra hektari kohta, 5,86 tonnini hektari kohta. See tuleb ajal, mil Prantsusmaa saagi pärast tuntakse tõsist muret, sest Euroopas on suur kuiva- ja kuumalaine.

Tõsi, Prantsusmaa prognoos jäeti siiski samaks (6,77 tonni hektari kohta). Selle asemel keskendus Mars teistele riikidele, kus ilm on olnud „erakordselt kuum ja/või kuiv“.

Nende riikide hulka kuulus näiteks Itaalia, mille saagikuse prognoosi vähendati 0,44 tonni võrra, 5,37 tonnini hektarist. „Temperatuurid on Itaalias olnud alates 11. maist pidevalt pikaajalisest keskmisest kõrgemad,“ teatas Mars.

Hispaania saagikuse prognoosi alandati 0,31 tonni võrra, 2,66 tonnini hektarist. Võrreldes mullusega on tegemist 31protsendilise langusega.

Toidunisu hind langes nädalaga sellegi poolest 2 protsenti ning tonn maksab 175,25 eurot. Osalt võib tegemist olla tehnilise korrektsiooniga – varasema paari nädala jooksul kallinesid hinnad lihtsalt liiga kiiresti. Samas mängib kindlasti rolli ka hinnalangus USAs, mis mõjutab ka Euroopa turgusid.

Nimelt odavnes Chicago börsil kaubeldava nisu hind 1,4 protsenti ja buššel maksab 4,71 dollarit. Mais odavnes 2,2 protsenti ning sojaubade hind kukkus 1protsendi. Kummagi buššel maksis reedeks vastavalt 3,68 ja 9,18 dollarit.

Venemaa nisuhinnad tõusevad jõuliselt

Venemaa turul on hinnad kiiresti tõusmas – Novorossiski sadamast eksporditava toidunisu hind tõusis nädalaga 2-3 dollari võrra, 185-187 dollarini tonnist (12,5 protsendilise proteiinisisaldusega naisu), vahendab UkrAgroConsult.

Venemaa nisuhindade tõusu on põhjustanud nii välised kui ka sisemaised faktorid. Välised faktorid on USA ja Euroopa nisuturu olukord (loe ülevalt poolt) ning teiste riikide tugevam impordinõudlus, eriti Egiptuse puhul. Sisemiste faktorite hulka kuuluvad Venemaa ilmastikuolud – osades piirkondades on sademeid liiga vähe, osades jälle liiga palju.

Venemaa sealihatoodang kasvas ligi 6 protsenti

Jaanuarist aprillini kasvas Venemaa sealihatoodang 5,7 protsenti (võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Tootmine ulatus rohkem kui 1,46 miljoni tonnini.

„Peamiselt kasvas sealihatootmine Pskovis, Belgorodis, Kurskis ja Stavropoli regioonis,“ teatas Venemaa valitsus.

Riisi hinnad on tublisti kallinenud

Riisi ekspordinõudlus on kasvanud ning Bangladeshi on tabanud üleujutused, mis on tootmist mõjutanud ja pannud hinnad kallinema.

Bangladesh importis hiljuti kolm lasti riisi, mille maht ulatus kokku 150 000 tonnini. Juuli esimeseks nädalaks oodatakse ka neljandat lasti, ütlesid kaubandusega seotud inimesed.

„Me ootame, et nii Bangladesh kui ka Sri Lanka ostavad sellel aastal päris mitu lasti riisi,“ ütles riisiekspordiga tegeleva Pattabhi Agro Pvt Ltd tegevdirektor Krishna Rao.

„Nad ei ole Aafrika riikidega võrreldes suured ostjad, aga nõudlus on parandanud turgude meeleolusid, mis on pannud riisi ekspordihinnad tõusma,“ ütles ta.

Aasta algusega võrreldes on ekspordihinnad tõusnud 15 protsenti 420-430 dollarini tonnist. Töötlemata riisi kvintal kallines nädalaga 1protsendi ning maksab 11,26 dollarit. Veel aasta alguses maksis kvintal 9,5 dollarit.

Teistest toorainetest kallines kakao 0,5 protsenti ja kohv tõusis 0,9 protsenti. Kummagi tonn maksis nädala lõpuks vastavalt 1863 ja 2073 dollarit.

Kooritud piima pulbri hind tõusis Euroopas 4 protsenti ja tonn maksab 1990 eurot. Rapsiseemnete tonnihind on 358 eurot.

Maagaasi ja nafta hinnad tõusevad

Nafta hinnad tõusevad juba kuuendat päeva järjest, sest üleeile selgus, et USA naftatootmine langes nädalaga tublisti. Tõsi, varud siiski kasvasid ootamatult, kirjutab MarketWatch.

Mõned analüütikud tõid välja, et naftatootmise vähenemine on tõenäoliselt ajutine, sest osalt on see tingitud Mehhiko lahe katkestustest, mille põhjuseks on tormid. Teised aga usuvad, et nafta viimaste kuude hinnalangus on USA tootjaid ettevaatlikumaks muutnud.

Samal ajal kallinesid aga maagaasi hinnad, sest USA valitsuse andmetest selgus, et tooraine vaurd tõusid oodatust vähem.

Brenti toornafta kallines nädalaga 4,1 protsenti ja WTI lisas 3,6 protsenti. Kummagi barrel maksis reedeks vastavalt 46,65 ja 44,05 dollarit.

Sellegi poolest on WTI ja Brent sellel kuul odavnenud vastavalt 6,2 ja 4,3 protsenti, selgub FactSeti andmetest.

USA tootmine langes, aga varud kasvasid

Juuni alguses tõusis USA tootmine kõrgeima tasemeni alates 2015. aasta augustist. USA naftafirmad on oma efektiivsust suurendanud, mis on OPECi tootmiskärbete kokkuleppe mõju ära nullinud. Jaanuarist alates, mil OPECi liikmed ja mitmed teised naftariigid hakkasid tootmist vähendama, on hinnad kukkunud 16 protsenti.

Kolmapäeval ilmunud USA Energia Informatsiooni Administratsiooni andmetest selgub, et Ühendriikide naftatootmine langes 23. juuniga lõppenud nädalal 100 000 barreli võrra, 9,25 miljoni barrelini päevas. Varud kasvasid aga 100 000 barreli võrra.

Rotterdami 95 bensiini hind langes samal ajal aga 5,5 protsenti ja tonn maksab 485,5 dollarit.

Autor: Mait Kraun, kaasautor