Kuidas lõpetada fungitsiidi tõrjestrateegia nisul ja odral?

Kui jagatud pritsimise strateegia (vt varasemat artiklieid) on toimunud plaanipäraselt e. kultuuri eelmine pritsimine tehti täielikult lahti rullunud lipulehe kasvufaasis, on viimase pritsimise eesmärgiks kaitsta viljapäid ja – uuesti – väga olulist lipulehte, mis saab jagatud tõrje kasutamisel kaks korda pritsimislahusega kaetud. Fotosüntees rohelistes peades aitab kaasa terade täitumisele umbes 20% ulatuses, mis on lõpliku saagi kujunemiseks väga oluline – eriti seoses 1000 tera massi ja saagi kvaliteediga.

Jagatud tõrje strateegia puhul on optimaalne aeg viimaseks pritsimiseks, kui viljapea on lehetupest täielikult välja kasvanud (kasvufaas 59–61) ja kindlasti enne õitsemist. Püstiseid vertikaalpinnalisi viljapäid on suhteliselt raskem pritsimislahusega katta, kui horisontaalset lehepinda, seega on väga oluline pöörata tähelepanu pritsimise tehnikale. Samuti on oluline roll fungitsiidi tootevormil aidates pritsimise lahusel pähikutel „kleepuda ja jääda“ (inglisekeeles Stick & Stay). Selleks ajaks ei toimu enam kultuuri arengust ega vegetatiivsest kasvust tingitud fungitsiidi toime lahjenemist, mistõttu tuleb sooovitud kulunorm määrata vastavalt eeldatava tera täitumise perioodi järgi ja toime peaks kestma vähemalt 3–4 nädalat.

Peamine haigus, mille tõrjet selles faasis kaaluda on helelaiksus viljapeadel ja enne lõpliku otsuse tegemist on oluline kontrollida kultuurtaimi tähelepanelikult:

• Kui ülemised lehed on ilma nähtavate haigustunnusteta, on pritsimist võimalik natuke edasi lükata ja teha tõrje vahetult enne õitsemist. Seda peaks eelistama, kui on pähiku fusarioosi nakatumise oht (vt allpool).

Kui haigus on nähtav ülevalt teisel lehel, tuleb pähiku tõrje teha võimalikult kiiresti kasutades suuremat kulunormi ja väga hea raviva toimega fungitsiidi – hilineda ei tohi! Sellisel juhul on tooted, mis sisaldavad flüksapüroksaadi ja epoksikonasooli eriti efektiivsed „puhastama“ varjatud nakkusi ja veel nähtamatuid infektsioone lipulehel, tagades pikaajalise kaitse uute nakkuste eest. Sellises olukorras on vaja kasutada parimaid fungitsiide, et saaki kaitsta. BASF’i valikust on sobivateks toodeteks:  ja/või epoksikonasooli sisaldavad Ceriax, Adexar Librax, Viverda ja Bell Super.

- toimeainet fluksapüroksaad

Kui tekib spetsiaalselt pähiku fusarioosi tõrje vajadus, tuleb pritsimine teha eraldi. Pähiku fusarioos vähendab 1000 tera massi ja mõjub kvaliteedile negatiivselt. Mõningatel juhtudel on lisaks ka mükotoksiinidega saastumine tasemel, mis muudab vilja toiduks ja söödaks kõlbmatuks. Erinevad fusarium’i seened nakatavad pähikuid õitsemise ajal ja ainult selle 5–7 päeva jooksul on pähikuid võimalik haiguse eest fungitsiidi pritsimisega kaitsta. Ainult väga täpse ajastuse, suure kulunormi ja fusarioosi efektiivselt tõrjuva fungitsiidi kasutamisega on võimalik saavutada nisus 60–70% efektiivsus, odras aga ohete tõttu veelgi väiksem 40-50% efektiivsus. Hilisemal pritsimisel enam mõju fusarioosile pole.

Peamised pähiku fusarioosi nakatumise ohtu suurendavad tegurid on:

• õitsemisaegne vihm 36 h perioodil,

• eelviljana kasvanud mais või nisu,• minimeeritud harimine.

Toimeainet metkonasool sisaldavad fungitsiidid Librax ja Juventus tõrjuvad fusarioosi väga hästi. Librax’i puhul tuleb valida kulunorm vähemalt ½ täisnormist ehk 1 l/ha ning Juventus’e puhul täisnorm (1 l/ha).

Alo Põldmaa, BASF Agro

Stefan Ellinger, BASF Agro