• 01.08.17, 10:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Baltic Mill: tihe konkurents paneb pingutama

Balti Veski, tuntud meie turul Veski Mati kaubamärgina, tegutseb täna Baltikumi suurima teraviljatootja Baltic Mill grupis. Grupi eesmärk on parandada efektiivsust, tegeleda veelgi enam tootearendusega ja luua otsekontaktid Eesti teraviljakasvatajatega.
Baltic Mill: tihe konkurents paneb pingutama
  • Baltic Mill: tihe konkurents paneb pingutama Foto: Baltic Mill:
Baltic Milli viljakaubanduse osakonna juhi Arvydas Noreika sõnul on konkurents viljaturul nii Lätis, teistes Balti riikides, kui ka Euroopas tervikuna ülikõrge – vähenenud rahvaarvud ja ületootmine pole ju kellelegi uudis. „Et olla konkurentsivõimeline, pead eelkõige olema efektiivne ja samas omama enda turunišši ja seda nii kohalikel kui eksportturgudel. See on meie grupi eesmärk ja nii ka Veski Mati oma. Usume kindlalt, et meie põhiväärtused ja kliendile orienteeritud ärikogemused aitavad meil globaalselt olla tugev ja seetõttu planeerime oma tegevusega rahvusvahelist laienemist mujalegi,“ sõnas Noreika.
Edukas aasta. Baltic Milli majandusaasta algab 1. juulist ja seega on natuke vara veel kogu grupi aasta tulemustest rääkida (artikkel valmis juuli alul - toim.). „Baltic Milli grupi kõik ettevõtted läbivad praegu auditit ja konsolideeritud raporti saame esitleda lähikuudel. Aga mida me juba praegu kindlalt teame, on see, et eelmine aasta oli Baltic Mill´ile tervikuna edukas – sihteksport kasvas enam kui 15% ja see jätkub sama tõusvas joones,“ on Noreika rahul. Samuti jagub tal kiidusõnu Balti Veski meeskonnale. „Veski Mati on tore ettevõte – väike, aga tubli ja kindlasti on ta Baltic Milli kroonijuveel! Peamine eesmärk Veski Mati gruppi kutsuda oli meie väärtuste ühisus – toodete kvaliteet, tarbijakesksus ja tugevad kohalikud traditsioonid. Seetõttu on meil ka kindlalt plaanis Veski Matit ja tema tegevusi jätkuvalt arendada ja turupositsiooni kasvatada,“ ütles ta.
Rõhk efektiivsusel. Baltic Milli lähituleviku investeeringud on seotud uue tootearendusega ja kõrgeima efektiivsusega. „Eelmisel aastal tõime Baltikumi turule üle 20 uue toote, mis suuresti ongi andnud meie eelmise perioodi majanduskasvu kohalikul turul. Samaaegselt oleme oma traditsioonilist tooteportfelli optimeerimas, mis aitab vähendada ja kontrolli all hoida püsikulusid ja saame seda boonust omakorda kasutada ettevõtte arenguteks. Teame, et oleme õigel teel,“ rääkis Noreika.
MIS ON MIS
Balti Veski AS on asutatud esimese Eesti Vabariigi aegse ettevõtliku perekonna Puhk järeltulijate poolt. Suure jahuveski, ladude ja üle-eestilise kaupluseketi omanik aktsiaselts Kaubamaja J. Puhk & Pojad, isa Jaak ja tema viis poega, tegelesid lisaks viljaärile veel metallitootmise ja autokaubandusega. Jaak Puhk on Viljandi tikuvabriku asutaja ning tegutsenud Riias metsa ja puiduäris.1934. aastal otsustas ärimees Eduard Puhk, üks viiest vennast, haaret laiendada ning ehitas veski Helsingisse. Veski töötab Soomes täna Helsingin Mylly nime all, aga asukohaga Järvenpääl, mis oli valmides põhjamaade modernseim veski. Eesti taasiseseisvumine võimaldas 1993. aastal perekond Puhkil uuesti Eestis äriga algust teha.Täna tegutseb Balti Veski Baltimaade suurima teraviljakontserni Baltic Mill koosseisus, olles Veski Mati kaubamärgi all pakkumas Eesti suurimat kuivainete tootevalikut.
AB Baltic Mill omab järgmisi Baltikumi teravilja töötlemise ettevõtteid – Leedus UAB Malsena Plius, Lätis AB Rigas Dzirnavnieks, Eestis AS Balti Veski ja pastatehas UAB Amber Pasta.
Vili, mida tootmiseks vajatakse on ostetakse kokku Baltikumi viljakasvatajatelt. „Ostame nisu, kaera ja rukist – need on meie peamine huvi, kuid kindlasti ka ube, speltat, herneid, tatart ja mahevilja. Teeme teraviljakasvatajatega lepingud, et kindlustada oma tootmise jaoks stabiilne teraviljakogus, mis vastab meie kvaliteedinõuetele. Farmerid omakorda saavad meilt toetust saagikorje ajal transpordiga, kuivatamise-ja puhastamisega – ja kindlasti boonushindade näol,“ selgitas Noreika. Tema sõnul on Baltikum ettevõtte jaoks üks piirkond. „Kuid siiski võib täheldada, et põhja pool on kevadine vili parem, lõuna pool on parem aga talivili. Tegelikult pole väga suuri kvaliteedi kõikumisi märgata, pigem iga-aastased erinevad kliimaolud mõjutavad vastavalt ühte või teist kasvuala.“
Soov teha koostööd Eesti põllumeestega. Noreika loodab heale koostööle Eesti teraviljakasvatajatega. Tema huviks on eelkõige kaer. „Meie peamine eesmärk on koostöökontaktide kasv. Eelkõige kaera puhul, aga tugevneb ka rukki ja nisu osas just sellele viljale, mis on kasvanud ilma parendajateta. See aitab kaasa farmerite poolt nende tegevuse läbipaistvusele ja meie poolt garanteeritud koguste kokkuostmisele – seega võidavad kõik.“
Raudteesõlme olemasolu kergenda viljalogistikat.
  • Raudteesõlme olemasolu kergenda viljalogistikat. Foto: Baltic Mill
Eesti tütarfirma kasvatas müügitulu
Balti Veski tegevjuht Lauri Mõtsnik on 2015/2016. aasta majandustulemustega rahul. „Veski Mati selle perioodi müügitulu oli 3,5 miljonit eurot ehk +6,1% kõrgem aasta varasemast, kuna tulime tootearenduse tubli tulemusena turule paljude uute jahude-, jahusegude- ja pastatoodetega,“ ütles Mõtsnik. Samuti on nende peamised investeeringud olnud seotud turgude laiendamisega. „See aasta saab olema murranguline, kuna hakkame senisest rohkem tegema koostööd põllumeestega neilt vilja ostes, teraviljasortide parendusega, teadustöö toetamisega, jahutoodete pakkumisega pagaritööstustele ning teabe ja toetuse kindlustamisega farmeritele.“
Balti Veski peamine turg on praegu siiski Baltikum, kuid müüakse märkimisväärselt ka Aasiasse ja Araabia maadesse ning need turud kasvavad pidevalt. „Uuest aastast on meil ambitsioon siseneda Skandinaavia turule, kus praegu oleme pigem tagasihoidlikud,“ rääkis plaanidest Mõtsnik.
Väike aga tubli. Balti Veski iseenesest pole suur ettevõte. „Meie peres, nagu me endid nimetame, töötab 15 inimest. Aga suure Baltic Mill grupi osana saame osa kõigist sünergilistest boonustest teraviljatööstuse protsessides, jäädes samas ise paindlikuks väikepartneritele ja olles võimekad rahvusvaheliste suurte partneritega. Need faktorid määravad ka tööjõu tingimused – tuleb üheaegselt olla nii professionaalne kui paindlik. Pole just kergeim ülesanne, aga nii see peab olema,“ kommenteeris Mõtsnik tööjõuteemat.
Veidi vähem kui aasta tagasi Balti Veskit juhtima asudes ütles Lauri Mõtsnik, et tema prioriteediks on ettevõtte tegevust tõhustada, intensiivistada ning müügitulu suurendada. Selles suunas on ta tegutsenud.
„Viimati turuletoodud uue 20 toote hulgas on palju jahu-ja leivasegusid, ökoloogilise ÖKO-sarja helbed, pasta ja jahud ning erijahudest pastad, näiteks tatra-, spelta- ja ökopasta. Jätkame samu arengusuundi ja lisaks hakates ise teravilja ostma, suudame tagada maksimaalselt kõrge teravilja kvaliteedi, millest oma tooteid valmistada soovime,“ võttis Mõtsnik tehtut kokku. „Sel aastal algatasime teadustöö toetuseks koostöös Eesti Maaülikooliga Veski Mati stipendiumi, mis meie hinnangul aitab jõuda teraviljakasvatuses-ja tootmises uuele tasandile. Stipendium on esimene osa uudsest teraviljaprogrammist, programmi teine osa on koostööprojektid Eesti põllumeestega - kohaliku kvaliteetse teravilja kokkuostmine juba sel suvel; farmeritele kvaliteetse, jõulise ja haiguskindla seemne kindlustamine; teabe, koolituste, toetuse ja nõuannete viimine teraviljakasvatajateni. Programmi kolmas osa kätkeb koostööd teraviljatoodangu töötlejatega – alustame jahusegude pakkumist toiduainetetööstustele, peamiselt pagaritele. Noorte teadurite töö tulemusena saame kindlustada maksimaalselt kvaliteetset seemet ja seeläbi parimat võimalikku kohalikku teravilja ning selle toodangut.“
Veski Mati jätkab endiselt ka teraviljatoodete müüjana – tooteportfellis oleva üle 200 toote ja 100 maitsega putrude-, jahu- ja maitsesegudega ollakse suurima tootevalikuga teraviljatootja.

Seotud lood

Uudised
  • 09.08.17, 10:15
Agrochema juht: Leedu põllumehed loodavad suuri saake
Viimastel aastatel on Leedust saanud tuntud teraviljaeksportija. Kui veel paar aastat tagasi oli Leedu teraviljasaak 2 miljonit tonni, siis sel aastal oodatakse juba 7 miljoni tonni suurust saaki. Pool ehk 3,5 tonni tarbitakse ise ja ülejäänud pool tuleb eksportida.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.12.24, 14:44
Nutikad ideed uueks aastaks: Scandagra kutsub seminaridele
Põllumajandussaadusi töötlev ja turustav ettevõte Scandagra Eesti soovib kõiki kliente ning koostööpartnereid lõppeva aasta puhul tehtu eest tänada ning kutsub huvilisi informatiivsetele talveseminaridele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele