Põlluinfo: Räägime talirapsi kasvureguleerimisest

Varajased külvid on juba esimese kasvureguleerimise faasis. Kõigepealt tahaks hoiatada põllumehi, kes külvasid rohumaa järgi. Käige ja vaadake igapäevaselt külve, sest nälkjad tegutsevad! Põldudel võib näha juba ka suuremad kahjustusi. Kindlasti ei ole see koht, kus kokku hoida, kuna vastasel juhul võib kogu põld nälkjate poolt söödud saada. Täpsemalt loe nälkjate tõrjest nädal 32 infost 

Hilisematel külvidel, mis on külvatud teravilja järgi, on aga suurimaks probleemiks teraviljavaris, mis jõudsalt konkureerib kultuuriga. Suure surve tõttu võib lämmatada väikese talirapsi. Ärge jätke teraviljavarise tõrjet väga hiliseks, mõistlik on teha see pisut varem kui hiljem. Vajadusel saab ka uuesti teha, aga oluline on just esimene rinne ära tõrjuda, kuna hiljem tärganud varis pole nii suur konkurent kultuurile.

Rapsi seest erinevate kõrreliste tõrjeks on lubatud mitmed tooted nt Agil 100 EC (0,5- 1,0 ja 0,75-1,5 l/ha), Targa Super (0,75-1,25 ja 1,25-2,0 l/ha), Quick 5% EC (1,25 l/ha) jt.

Kõrgemaid kulunorme tuleb kasutada mitmeaastaste kõrreliste, nagu näiteks hariliku orasheina tõrjel, kuna need on suurema juurestikuga ja raskemini tõrjutavad. Teraviljavaris on samal aastal seemnest kasvanud, seetõttu pole tema juurestik nii võimas, ning on oluliselt kergem tõrjuda, st saab kasutada väiksemat kulunormi.Väga oluline on teada, et kõrreliste tõrjumiseks ettenähtud tooted on aeglase mõjuga, see tähendab, et kuni 2-3 nädalat läheb umbrohu täieliku hävimiseni. Tooted on hästi kasutatavad ka paagisegudes, edukalt saab ühildada fungitsiidide/kasvuregulaatorite kasutamisega, samuti leheväetiste kasutamisega nagu booriga, mikroelementide segu või hoopis kaaliumiga (Krista K). Kaalium soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning seega ka külmakindlamad. Kõrreliste toodetest Agil 100 EC’d ei ole soovitav segada teise herbitsiidiga, kuna võib kahjustada kultuuri, edukalt võib aga kasutada koos fungitsiidide või leheväetistega. Samuti on lubatud kõiki tooteid segada insektitsiididega.

Talirapsi haiguste tõrje ja kasvureguleerimine

Taimehaigustest ohustab kõige enam talirapsi ja -rüpsi sügisel fomoos ehk mustmädanik (Phoma lingam, Leptospaeria maculans). Fomoos tekitab rapsil juurekaela- ja varremädanikku. Idulehtedele tekivad kollakad laigud, mis on keskelt valkjashallid, epidermise all tekivad mustad täpid (punktid) – seene pükniidid. Hiljem laigud suurenevad, on väljaveninud kujuga ning laikude keskosasse tekivad rebendid. Pärislehtedel on ümmargused, pruunikashallid laigud, mõnikord kontsentriliste ringidena.

Nakatuvad ka taimede juured. Nekrootiliste laikude laienemisel tekivad varrel kahjustunud kohtades lõhed, mis puituvad ja taimed võivad murduda. Talirapsi sügisesel nakatumisel nakatunud lehed talvel hukkuvad, kuid seene pükniidid säilivad ja kevadel areneb haigus edasi. Seetõttu, nakatumise korral tuleb talirapsi pritsida haiguste vastu juba sügisel.

Peale fomoosi võib taliraps nakatuda ka teistesse haigustesse nagu tsülindrosporioos (Pyrenopeziza brassicae, Cylindrosporium concentricum) kuivlaiksus (Alternaria brassicae) ja tõusmepõletik (Phoma lingam). Ristõieliste nuutrisse (Plasmodiophora brassicae) nakatumine on tingitud eelkõige happelisest mullast ja külvikorrast. Taimede maapealsetel osadel sarnaneb haiguspilt sageli toitainete puuduse või muude rapsi haigustega, seetõttu tuleks uurida taimede juuri. 6-8 nädalat pärast nuutrisse nakatumist on taimede juurtele tekkinud pahataolised moodustised. Erinevate võtetega on siiski võimalik haigustekitaja levikut peatada ning nakatumise ulatust põllul vähendada. Põllutööriistade puhtana hoidmine ning korralik viljavaheldus takistavad nuutri levikut ja arengut. Nuutrikahtlusega põllul on soovitatav kasvatada rapsi kindlasti mitte tihedamini kui iga 5 aasta tagant ja oluline on hoida põld vahepeal ristõielistest umbrohtudest puhtana. Võimalusel kasvatada sellisel põllul ainult nuutrikindlaid sorte, kuid ka siis tuleb viljavaheldusest kinni pidada. Nuutri arengut pidurdavad hea drenaaž põllul ning lupjamine. Ristõieliste nuutri vastu tõrjepreparaate kahjuks ei ole.

Lisaks haiguste tõrjele on väga oluline rapsi taime kasvureguleerimine. Õigeaegse külvi ja pika sügisese kasvuperioodiga võib juhtuda, et taim kasvab üle. Ülekasvanud taim on haigustele enam vastuvõtlik ning oluliselt väheneb tema talve- ning külmakindlus. Et ennetada taimede ülekasvamist, tuleb tõsta nende külma- ja talvekindlust, soodustada juurte kasvu, suurendada juurekaela läbimõõtu (juurekaela läbimõõt olgu üle 6-8 mm). Samuti tuleks taim hoida võimalikult maapinna lähedal, kasutades erinevaid fungitsiide ja kasvuregulaatoreid.

Nii kasvureguleerimiseks kui haiguste tõrjeks on turul väga mitmeid tooteid. Kõige varem on lubatud kasutada Toprex 375 SC’d alates esimesest pärislehest, kuid soovitame toodet kasutada 3-4 pärislehe faasis, aga mitte hiljem kui rapsil on 6 lehte. Sügisesel kasutamisel pidurdab see tõhusalt kasvukuhiku väljavenimist ega lase rapsil liiga palju kasvada, samal ajal stimuleerib tugevama juurestiku arengut. Tootel on lisaks tugev rohendav toime. Talirapsil on sügisel lubatud kasutada 1 kord, kulunormiga 0,3 l/ha. Toode on väga hea mõjuga fomoosi, tõusmepõletiku ja kuivlaiksuse vastu ning hea mõjuga tsülindrosporioosi vastu. Toprex 375 SC kasutamist saab ühildada teraviljavarise tõrjega, kui selleks peaks vajadus olema. Toode on segatav herbitsiididega (Salsa), insektitsiidide ja leheväetistega.

Caryx on väga tugev kasvuregulaator ja suhteliselt äkilise mõjuga, fomoosi vastu on mõningase mõjuga. Toimeainetest sisaldub siin Juventus 90-st tuntud metkonasool ja mepikvaatkloriid, mis stimuleerib rapsi külgjuurte arengut, parandades toitainete omastamist ja suurendades taime talvekindlust. Sügisene kasutamine hoiab ära talirapsi liiga jõulise vegetatiivse kasvu ning kasvupung püsib maapinna lähedal. Lumi katab madalamat kompaktset taime paremini ja kaitseb tuule ning külmakahjustuste eest. Caryx’iga töötlemine annab parema võimaluse kriitilised talveolud üle elada. Kasutatakse alates kolmandast lehest kuni leheroseti moodustumiseni, lubatud kasutada 1 kord sügisel, kulunormiga 0,7-1,4 l/ha.

Juventus 90 on nii kasvuregulaator kui haiguste tõrjevahend, eelkõige sügisel fomoosi vastu. Toode sisaldab ühte toimeainet metkonasool, kasutatakse talirapsil 4-6 lehe faasis kulunormiga 0,5-0,8 l/ha. Juventus 90 on kiire toimega, juba nädala möödudes on taimede kasv peatunud, lehed kaardunud allapoole, seetõttu on seda toodet hea kasutada varajastel külvidel, et vältida hilisemat üle kasvamist, samuti teistkordsel kasutamisel kui on oht taimede üle kasvamiseks. Hooajal on lubatud pritsida 1 kord.

Alates 4. pärislehe faasist on lubatud kasutada nii talirapsil kui -rüpsil toodet Tilmor. Tilmor on väga hea kasvuregulaator ja fungitsiid, hoides ära enamikke haigusi (tõusmepõletik, fomoos, tsülindrosporioos, kuivlaiksus), mis võivad mõjutada saaki. Taimede kasvureguleerimiseks tuleb vastavalt kultuuri kasvufaasile valida õige kulunorm: kui talirapsil ja -rüpsil on 5-6 lehte, kasutada kulunormi 0,8-1,0 l/ha; kui talirapsil ja -rüpsil on 7-8 lehte, tuleb efektiivseks toimimiseks kasutada kulunormi 1,0-1,2 l/ha. Kasvupidurduse mõju kestab umbes 3 nädalat. Hooajal on lubatud pritsida kuni 2 korda. Vihmakindlus 1 tund, mitte pritsida kui taimede lehed on märjad.

Orius 250 EW on väga tuntud toode, mida on lubatud kasutada nii seenhaiguste tõrjeks, kui kasvu reguleerimiseks talirapsil, nüüd lubatud ka talirüpsil. Vajadusel kasutada sügisel talirapsil 4-8 lehe faasis, kulunormiga 0,5-0,75 l/ha, lubatud kasutada 1 kord sügisel. Samuti tuntud toode on Folicur, mis on lubatud kasutada seenhaiguste tõrjeks sügisel, nii talirapsil ja -rüpsil. Sügisel juurekava arengu stimuleerimiseks ning kultuuri varre kasvu pidurdamiseks on lubatud pritsida talirapsi ja -rüpsi 5-6 lehe faasis, kulunormiga 0,5 l/ha. Hiljem võib pritsida eesmärgiga haigust tõrjuda, sest lubatud kulunorm 0,5 l/ha jääb kasvuleerimise efekti saavutamisel nõrgaks. Rapsi ja rüpsi on lubatud Folicuriga pritsida sõltumata kasutamise eesmärgist kokku kaks korda kasvuperioodi vältel.

Kui sügis tuleb pikk ja soe, on võimalik, et tuleb teha ka teistkordne kasvureguleerimine. Esimese kasvureguleerimise põhieesmärk on hoida kasvukuhik väljavenimast ning võimalikult maapinna lähedal. Teistkordse pritsimisel pidurdame liiga jõulist kasvu ja kui hoiame taime lehed võimalikult maapinna lähedale, kaitseme sellega veelgi paremini tuule ja külma kahjustuste eest. Seda võiks nimetada ka lisakindlustuseks karmide talvetingimuste üleelamiseks. Näiteks, kui esimest korda on tehtud Toprex 375 SC, Orius 250 EW või Tilmoriga, siis teistkordselt tasub kasutada kas Juventus 90’t või Caryx’it, mis on kindlasti ühed kõige kiiremini ja äkilisemalt mõjuvad tooted. Kui on planeeritud piirduda ühe kasvureguleerimisega, tasub valida tugevam toode ja kasutada kõrgemat kulunormi. Sellisel juhul ei pruugi ülekasvamise ohtu tulla, välistada muidugi ei saa, kõik sõltub sügisest.

Fungitsiidide ja kasvuregulaatorite pritsimisega on mõistlik ühildada kõrreliste umbrohtude ja teravilja varise tõrjet, samuti võib lisada leheväetisi või hoopis aminohappeid. Taimed toodavad aminohappeid ka ise, kuid lisapritsimine aitab taimedel energiat säästa. Aminohapped aitavad vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest põhjustatud stressi. Taimede talvitumine on seotud suhkru- ja kuivainesisaldusega taimedes. Aminohapete (nt Prolis, kulunorm 2 g/ha) kasutamine suurendab taimedes suhkru- ja kuivainesisaldust ja seeläbi paraneb oluliselt taimede külmataluvus ja talvekindlus. Väga karmides talveoludes võivad siiski ka pritsitud taimed talve mitte üle elada. Samuti aitavad aminohapped taimedel kergemini taluda ebasoodsaid tingimusi nagu ajutised öökülmad, üleujutus jms. ning kiiremini taastuda pärast ebasoodsate tingimuste lõppu.

Kuna meie ilmastik on väga kõikuv ja kohati võib esineda madalaid temperatuure, tuleb olla pritsimisega ettevaatlik sellistel päevadel, kui on oodata öökulma. Sel juhul on mõistlik lasta öökülmaoht mööda ja siis pritsida, kuna öökülma tõttu on taim stressis ning igasugune taimekaitsetöö võib tekitada lisastressi.

Tiiu Annukagronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee