Uus seade teeb piimatootja elu kergemaks

Nii toimuski päev hiljem, 6. oktoobril, ühistu liikmetele koolituspäev. Koolituspäeva vedas ühistu tegevjuht Priit Putko, kelle sõnul on ühistul plaanis edaspidi keskenduda veelgi enam veterinaariakoolitustele, sest ühistu palgal on toimiv veterinaaride meeskond, kes pakub kõiki veterinaarteenuseid, mida farmid vajavad. Koolitusi plaanitakse teha nii seminaridena, aga ka farmides kohapeal, et need oleks võimalikult praktilised.

Esmalt pidas Rakvere Piimaühistu veterinaararst Asti Kuuse loengu teemal „Poegimisjärgne periood, fookuses hea tiinestuvus“, kus ta rääkis üle enamesinevad poegimisjärgsed probleemid, kuidas neid tuvastada, ennetada ning ravida. Käsitlust leidsid neli olulisemat probleemi  – ketoos, metriit, munasarjatsüstid ja innatus. Kui piimatootja neile haigustele tähelepanu ei pööra, ei ravi ega enneta, siis on tagajärjeks suur materiaalne kahju.

Kõige aluseks on kvaliteetne sööt

Alltech Eesti OÜ juhataja Pilleriin Puskar õpetas piimatootjatele seda, kuidas saada aru söödaanalüüsidest – millele pöörata tähelepanu ja miks, milline sööt on kõrge söödaväärtusega ja kuidas seda saab kontrollida. Ka võttis ta kokku selle hooaja söödavarumise tulemused. „Hetkel on palju firmasid, kus rohusilost on olemas vaid 70%. Nüüd vihmaga tehes on ette teada, et kvaliteet ei tule nii hea enam kui suvisel silol. Esimese niite silod on tänavu hästi proteiinivaesed, teise niite silod on normis. Kolmas niide kannatab kindlasti vihmade pärast,“ selgitas Puskar.

Aga kuidas siis saada kiirelt ja mugavalt teada, kas sööt on just selline nagu peab?

Selleks soetaski Rakvere Piimaühistu uue söödaanalüsaatori X-NIR. Ühistu tegevjuhi Priit Putko sõnul oli see investeering ühistu liikmete soov ja tõsine vajadus. „Tõsi ta on, et seade on omajagu kallis, üle 20 000 euro, aga selle käsitlemine ja andmete töötlemise kiirus, on muljetavaldav,“ ütles Putko ja lisas, et igapäevase söötmise kuivaine- ja toitainesisalduse võimalikult täpne määramine on olulise tähtsusega igas piimafarmis.

Pilleriin Puskar selgitas asja nii, et uus masin annab hea võimaluse kontrollida ratsioonide paikapidavust erinevates söötmisgruppides ja kontrollida põhisööda peamisi parameetreid. „Saame kinnituse, et arvutis koostatud söödaratsioon on ka tegelikult loomadele ettejõudnud,“ ütles ta. „Käeshoitava söödaanalüsaatori kompaktsus ja kaasaskantavus muudab proovide võtmise erinevates kohtades lihtsaks. Igat farmerit huvitab kuivaine sisaldus söödas. Selle määramiseks on mitu üldlevinud moodust. Üks neist kõige lihtsam ja odavam on määrata silo kuivainet mikrolaineahjus läbi silo kuivatamise. Selleks tuleb kaaluda proovimaterjal ja kuivatada seda niikaua, kuni oleme vee materjalist välja saanud. See võtab aega kuni 20 minutit. Teine võimalus on saata võetud proov laborisse ja oodata sealt vastuse tulemust, mis võtab aega meie tingimustes kuni nädal ning on hinna poolest kallim. Mõlemad kuivaine määramise viisid on laialt levinud ja praktikas kasutatavad. Mõlemal on omad head küljed, aga ka miinused, sest näiteks mikrolaineahju meetodil saamegi teada ainult materjali kuivaine sisalduse ja muud parameetrid jäävad ikka teadmata. Laborisse saatmise puhul on miinuseks aeg, mis kulub vastuse saamiseks. Nüüd aga uue seadmega saame me kõik olulised näitajad teada hetkega.“

Söödaanalüsaator X-NIR mõõdab mõne sekundi jooksul kuivaine, toorproteiini, tärklise, tuha, neutraal- (NDF) ja happekiudude (ADF) sisalduse nii kuivaines kui ka reaalkaalus. Proove saad võtta mitmest erinevast kohast ja masin arvutab keskmised näitajad.

Iga kasutaja kohta saab teha nö kliendikonto, kus siis hiljem saab välja võtta oma farmi söötade proovide ajaloo. Infot saab selekteerida mitmel erineval viisil.

Ära unusta motiveerida söötjat. Kõige olulisem söötmise juures on Puskari sõnul see, kes mikserit laadib, ette annab ja kuidas ta seda teeb. „Omaette küsimus on kuidas kontrollida söötjat. Sa pead suutma talle selgeks teha, miks tuleb etteantud ratsioonist kinni pidada ja kui loom millegipärast ei söö, siis tuleb tal koheselt sellest farmijuhti teavitada,“ rääkis Puskar. „Siin on abiks tänapäevaste söödamikserite kasutamine, mis võimaldavad teha ka hilisemat analüüsi, kui palju tegelikult sööta ette läheb, milline on söödaväärindus.“ Mikserite kasutamise juures rõhutas ta, et vaadataks alati üle palju jäi reaalselt mikserisse sööta järgi peale söötmist. „See pole külmal ajal nii oluline, aga soojal suvel kindlasti. Ja ära unusta ära ka mikseri terade puhastust ja teritust.“

Et asi ei jääks niisama jutuks, mindi ühiselt kohe ka uut abilist katsetama Kaarli farmi piimatootmiskompleksi.

Pikemalt koolitusel räägitust saad lugeda 31. oktoobril ilmuvast Äripäeva põllu- ja metsamajanduse kuukirjast.