Olukord piimaturul võib muutuda kiiresti

Euroopa piimakaubanduse organisatsiooni Eucolait esindaja andis Copa-Cogeca töögrupi koosolekul ülevaate piimaturust, mis on vahepeal küll paranenud, kuid tänaseks on või ja koore hind kiires languses ning murelikuks teeb ka endiselt suures koguses interventsiooniladudes paiknevat lõssipulbrit, millele head väljundit leitud pole. EL ekspordib ligikaudu 15% toodetud piimast 3. maadesse, millest eriti atraktiivsed on Mehhiko, Jaapan ja Alžeeria. Juustu nõudlust veab endiselt toiduvalmistamise sektor. Hiina ekspordis on järjest suurem osa suurema lisandväärtusega toodetel. Juustueksport Lõuna-Koreasse suureneb järjest. Või eksporti on mõneti pärssinud kõrge hinnatase. Samas on või eksport USA-sse olnud hea ja vähe mõjutatud volatiilsusest, sest peamiselt läheb sinna bränditud või Iirimaalt. Kokkuvõtvalt tõdeti, et põllumajanduspoliitika järjest suurem turule orienteeritus suurendab jätkuvalt volatiilsust ja futuuride kasutusele võtt võiks abiks olla. Selles osas peaks Euroopa Komisjon ja liikmesriigid senisest rohkem infot jagama ning koolitusi korraldama.

Euroopa Piimandusassotsiatsiooni EDA esindaja käsitles nn toidurassismi teemat ja märkis et toidurassism on seotud sellega, et puuduvad ühesed ja selged standardid toidule. Tuleb igati toetada piima turustandardite ja kaitstud nimetuste määruste jätkumist. Samas on EDA väga kriitiline ja murelik seoses liikmesriikides kehtestatavate tooraine kohustusliku päritolu märgistamise nõuetega. See takistab otseselt ühtse siseturu toimimist ja läheb vastuollu seniste põhimõtetega. Teine oht piimasektorile on seotud toitumisalase teabe esitamisega, kus liikmesriigid kasutavad nn valgusfoori põhimõtet, markeerides värvidega nn head ja halvad toidud. Näiteks kavandatava reformuleerimise nõuete valguses on dieet-cola oluliselt tervislikum, kui piim, mis on selgelt nonsenss.

17. oktoobril toimunud Euroopa Komisjoni piimanduse nõuandva komitee koosolekul andis komisjoni esindaja tavapärase turuülevaate. Lühidalt: piima varumine on jaanuarist-augustini suurenenud 0,01%, sest veebruaris oli -4,7% langus. Suurim piimavarumise langus oli Maltal -10,6% ja Ungaris -4,1%, seevastu tõus on olnud Iirimaal (11%), Belgias ja Taanis.

Toodetest on suurenenud fermenteeritud piimatoodete ja juustu tootmine, lõssipulbri tootmine on langenud -8,7%, või toodang on küll veidi langenud, kuid ületab endiselt 2014-2015 tootmise taset.

Piima keskmine kokkuostuhind septembris oli EL 35,8 senti/kg. Või ja pulbri ekvivalendina kujuneks hinnaks 42,3 senti/kg.

EL-i eksporti on pärssinud tugev euro dollari suhtes. Või eksport EL-ist on langenud 17%, kuid lõssipulbri eksport suurenenud 43%, peamised sihtriigid on Alžeeria, Filipiinid ja Mehhiko. Juustu eksport on suurenenud 7% ja peamised sihtriigid on Jaapan ja USA.

Komisjon hindas turuolukorda momendil heaks ja nõudlust peamistel sihtturgudel samuti heaks.

Komisjoni lühiajaline prognoos piimasektori kohta

Piimakarjade arv (2017/2016 mai-juuni) on oluliselt langenud Saksamaal, Hollandis ja Belgias (-3%), samas tõusnud Iirimaal (+3%).

Komisjon prognoosib, et 2017. aasta lõpuks lisandub 1 miljon tonni varutavat piima, mis suunatakse peamiselt juustu tootmisse. Samuti prognoositakse tugevat eksporti (2 mln t piima ekvivalendis) ja tarbimise suurenemist (+0,6 t piima ekvivalendis), lisaks väga madalaid eraladustamise varusid.

2018. aastaks prognoosib Komisjon +1,4% rohkem piima kui 2017. aastal ja tarbimise kasvu, sest tarbijad ootavad senisest rohkem naturaalseid tooteid. Mõneti on probleemiks rasvasisalduse langus piimas, mis toob kaasa rasva puudujäägi. Senisest rohkem kasutatakse piimarasva ka teistes toidutööstuse harudes.

Murelikuks teeb joogipiima tarbimise vähenemine, mis on olnud langustrendis viimased 10 aastat.

Sektori esindajad siiski ei jaganud Euroopa Komisjoni optimismi ja meenutasid nii põlenguid Portugalis kui üleujutusi mujal piirkondades. Teadmatus valitseb ka sekkumiskokkuostu ladudes oleva lõssipulbri osas. Samas kui vaadata piimaturgu tervikuna, siis on ka positiivseid momente ja täielikuks pessimismiks siiski veel põhjust ei ole.

Lisaks kavandab komisjon muudatusi senises sekkumiskokkuostu süsteemis, mis peaks muutma selle meetme tõeliseks kriisiabi meetmeks. Nimelt on volinik Hogan pakkunud välja idee, et sekkumiskokkuostul ei ole enam fikseeritud hinda ja kogust, vaid mõlemad otsustab komisjon koos liikmesriikidega vastavalt vajadusele.

Euroopa piimandussektori käekäik sõltub otseselt ekspordist ja komisjon üritab vabakaubanduslepingutega jõudsalt edasi liikuda.

Ülevaade ebaausatest kaubandustavade teemast

Novembri lõpuni on avatud avalik konsultatsioon, kuhu endiselt oodatakse võimalikult palju ettepanekuid. Seejärel analüüsitakse laekunud ettepanekud läbi ja vaadatakse, millised oleksid lahendused. Teema võimaliku õigusliku reguleerimise osas on esialgsetel andmetel oodata infot 2018 I poolaastal. EDA kordas veelkord oma ettepanekut moodustada ebaausate kaubandustavade ombudsman, liikmesriikidest on tänaseks Soome avaldanud sellele ideele toetust.

Vabakaubanduslepingutest

Arutleti ka töös olevate kaubanduslepingute üle. Piimasektori esindajatele jääb selgusetuks, miks EL plaanib vabakaubanduslepinguid Uus-Meremaa ja Austraaliaga. Juba sõlmitud vabakaubanduseleping Kanadaga ei ole siiski taganud EL-i toodetele vaba turulepääsu. Lisaks rakendab Kanada oma toodetele ekspordil rist-subsideerimist, mis on WTO reeglite järgi keelatud. EL-i kaubandusvolinik kavatseb selle teema tõstatada WTO-s.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda