Taluliit: rändlindude jaht aitab põllukahjusid ennetada

„Põllumehed kodumaise toidu tootjatena hoiavad korras väga suure osa Eestimaast, nad künnavad, külvavad ja soovivad saada ka saaki. Rändlinnud on aga nii kevaditi kui sügiseti põhjustanud põldudel suuri kahjusid, seda eriti viimastel aastatel. Rändlindude ülisuur arv on Eestis nihutanud paigast loodusliku tasakaalu ning ületanud meie maa ja vete taluvuse piiri,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen.

Kreeni sõnul võib tihti värskelt külvatud põldudel korraga toitumas näha kümneid tuhandeid rändlinde, mistõttu muudavad nende tekitatud kahjud paikkonniti teraviljakasvatuse võimatuks. „Samas on võimalik seda olukorda jahipidamise abil leevendada,“ tõi ta välja.

Riigi poolt kompenseeriti 2016. aastal põllumeestele rändlidude tekitatud kahju 333 000 euro ulatuses, kuigi tegelik kahju summa on kümneid kordi suurem. '

Kahjude vähesel määral hüvitamise põhjusena võib välja tuua kahjude hindamise meetodika. Näiteks haneliste tekitatud kahjustuse suurus määratakse nende väljaheidete ehk troppide (troppi/m2) järgi, mis näitab põllumajanduskultuuri kahjustamise ulatust ja astet. Lisaks hinnatakse visuaalselt põllumajanduskultuuri üldseisundit. Sookurgede põhjustatud külvikahjustusi hinnatakse visuaalselt söödud külviseemne koguse ja sügisel saagi järgi.

„Maaomanikel peab olema võimalus rändlindude rünnete eest oma vara ja töövilju kaitsta. Sellest tulenevalt peaks meie arvates väga tõsiselt kaaluma ka kevadist rändlinnujahi lubamist, seda eriti kahjustuskohtades,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

„Lisaks ei kata riigi poolt makstav kompensatsioon, millele on seatud piirsumma 3200 eurot, tegelikke põllumajanduse kahjusid,“ selgitas Ats.

2013. aastal vastu võetud jahiseadus tegi maaomanikule võimalikuks jahipidamise väikeulukile, mille hulka kuuluvad ka linnud. Maaomanikul on vastavalt jahiseadusele õigus väikeulukile ise jahti pidada või seda korraldada.