1. novembril toimus Viljandis mahemajanduse tervikprogrammi raames toidu, põllumajanduse ja maaelu toimkonna arutelu. Peamiselt keskenduti mahetootjate, toiduainetööstuste ja toiduvõrgustike koostöö küsimustele.
- Mahesektori ekspordivõimaluste suurendamisel on oluline koostöö Foto: Postimees/Scanpix
„Koostöö ja pikaajalised kokkulepped on edu aluseks igas valdkonnas, nii ka mahesektoris,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Lisaks ekspordile suunatud töötlemisele on võtmetähtsusega omavahelised kokkulepped, et kvaliteetne mahetooraine jõuaks ka restoranide ja teiste toitlustusasutusteni.“
Kohtumisel Maaelu Edendamise Sihtasutuses anti ülevaade eelmise toimkonna teemadest ja mahemajanduse tervikprogrammi edasistest plaanidest. Samuti räägiti tootjate ootustest tööstustele, tööstuste ootustest tootjatele ning arutleti nii koostöövõimaluste organiseerimise kui ka rahastuse üle.
TASUB TEADA
Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning samuti Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riiklikult on otsustatud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.
„Ekspordi puhul on määrava tähtsusega tootjate ja töötajate vaheline koostöö alates töötlemiseks vajalike sortide kokku leppimisest kuni kogu väärtusahela toimimiseni, sealhulgas keskendudes hoiustamistingimustele ja esmasele töötlemisel,“ lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.
Ühiselt tõdeti, et väga oluline on osaleda mitmesugustel messidel nii kodu- kui ka välismaal, samuti on selleks oluline riigi toetus. Tähtsaks peeti ka valdkonnapõhiste foorumite või seminaride korraldamist, riigipoolse teavitustegevuse suurendamist ja arendusküsimustes nõustajate palkamist. Lisaks tõsteti esile bürokraatlike takistuste kõrvaldamise vajadust eelkõige rahastamisprogrammides.
Seotud lood
Septembris toimus Tallinnas Mahepõllumajandusliikumiste Rahvusvahelise Föderatsiooni (IFOAM) 11. Euroopa mahepõllumajanduse kongress „Transforming food & farming – Making it Happen“.
Uurisime Saidafarmi juhilt Juhan Särgavalt, milline poliitika tagaks tema, kui praktiku, arvates mahetootmise arengu.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.