Puiduenergia poliitikute meelevallas

Oktoobris toimunud seminaril „Puit Energiaks“ keskenduti puitkütuste turuvõimaluste tutvustamisele, oma kogemust kutsuti jagama ka väliseksperdid. Seminari korraldasid Erametsakeskus, RMK ja Eesti Taastuvenergia Koda.

Pelletiturg tõusuvees

Seminaril tutvustas Euroopa Biomassi Assotsiatsiooni president Didzis Palejs Läänemere piirkonna puitkütuste turgu täna ja tulevikus mõjutavaid tegureid ja suundumusi. Tema sõnul on eriti tugevalt tõusuteel pelletitootmine, kus praegu töötavad kõik tehased täisvõimsusel, hinnad kerkivad ja nõudlus ületab pakkumist. Seda eriti Skandinaaviamaades, sh Eestis ja Lätis. Samas Saksamaal pelletitootmine pigem väheneb või püsib endisel tasemel.

Puitkütuste turgu mõjutavad tugevalt ka poliitilised otsused. Näiteks USA väljumine Pariisi kliimaleppest jätaks nad taastuvenergia direktiivist lähtudes välja ka pelletite tarneahelast Euroopas. See tähendaks suuremat nõudlust Euroopa, sh ka Eesti pelletitootjate jaoks. Eriti suureneva nõudluse olukorras Aasia suunalt, kus hiljuti suleti mitmeid söel töötavaid energiajaamu.

Palejs sõnul on puidukütuse osas Euroopas ees rahutud ajad, Balti riikides näeb ta aga rohkem võimalusi kui ohtusid. Võtmekohaks peab ta jätkusuutliku ja efektiivse tarneahela olemasolu, mille kallal tuleb veel töötada.

Soomes bioõli kasutamine tõusuteel

Fortum Bioõli ärijuht Kasperi Karhapää rääkis seminaril ettevõtte tegevusest ja puidupõhiste vedelate biokütuste tootmise kogemusest. Fortum Otso alustas puidust pürolüüsi meetodil bioõli tootmist 2013. aastal. Tegu on küll põleva õliga, kuid erinevalt fossiilsetest kütustest pole see kergestisüttiv. Tänu sellele on õli kasutamine ja eelkõige transport suhteliselt ohutud.

Praegu toodetakse Fortum Otsos bioõli 50 000 tonni aastas. Õlitootmine on integreeritud koostootmisjaama tööga, mistõttu kasutatakse ära ka kõik tekkivad kõrvalsaadused. Samuti ei vajata õlitootmiseks lisaenergiat. Fortumis on käimas uurimustööd, et leida võimalusi õlis sisalduva vee ja tahkete osakeste osakaalu vähendamiseks.

Soomes on fossiilsete kütuste asendamine taastuvate energiaallikatega, näiteks bioõliga, olnud ka valitsuse selge seisukoht. Seda eriti transpordisektoris, kus vedelate biokütuste osakaal on tõusuteel.

Karhapää nentis, et kuna mitmed biokütuste kasutamist reguleerivad direktiivid on Euroopa Liidus alles väljatöötamisel, hoiavad ka tööstused suuremahulisi investeeringuid pigem tagasi.

Eestis on energiapuitu piisavalt

Eesti energiapuidu ressursse ja takistusi nende kasutamisel kirjeldas seminaril RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi. Tema hinnangul on meil ressurssi piisavalt, kuid riigimetsa näitel jääb energiapuiduks sobivate raidmete kogumine sageli looduslike tingimuste või majandusliku otsuse taha. Kas on maa liiga märg või ei tasu see madala hinna tõttu ära.

Raidmeid saaks Kaubi hinnangul kokku koguda umbes kolmandikust RMK majandusmetsadest. Eelmisel aastal lähenes RMK poolt varutud raidmete maht 100 tuhandele tihumeetrile, erametsadest välja toodud raidmete maht on tõenäoliselt oluliselt suurem.

Vaadates küttepuidu hinnagraafikut, saavutas hind Kaubi arvates tänavu madalpunkti ja hakkab nüüd pigem tõusma. Puiduturgu võivad aga raputada Euroopa Parlamendi ENVI komitee ettepanekud, mille järgi tuleks ümarpuit energiatootmisest välja arvata.

Ulvar Kaubi rõhutas, et energiaturgude regulatsioonid peavad tagama ka seotud valdkondade stabiilsuse, sealhulgas säilitama pikaajalise ning kestliku nõudluse energiapuidu järele ning hoidma ära ootamatud kõikumised ressursside tarbimises.

Euroopa otsib tasakaalu

Keskkonnaministeeriumi energeetikanõunik Mart Raamat märkis puiduenergeetikaga seonduvast seadusandlusest rääkides, et Eestis on puidu energeetiline potentsiaal 18 TWh energiat aastas. Oleme veel kinnitamata energiamajanduse arengukavas seadnud eesmärgiks aastaks 2030 soojusmajanduses kasutada 80% taastuvaid energiaallikaid, millest suure osa moodustab tõenäoliselt puit.

Alates 2021. aastast arvestatakse ka metsanduse ja maakasutuse sektorit euroliidu CO₂ heitmete vähendamise kontekstis, peamiseks põhimõtteks on saavutada sektoris süsiniku sidumise ja emissiooni vahel tasakaal. Eesti eesmärgiks laiemalt on 13% kasvuhoonegaaside heite vähendamine võrreldes 2005. aastaga.

Hea uudis on, et Euroopa Parlament on võtnud metsarikaste riikide suhtes positiivse hoiaku ning liikmesriikidele ei kirjutata ette, kuidas oma metsi majandama peab. Samas mõjutavad metsamaterjali erinevad kasutusotstarbed süsinikuringluse arvestust erinevalt. Väga esialgsetel hinnangutel võib Raamatu sõnul Eesti jaoks lubatud raiemahu tasakaalupunktiks saada 10 mln tm aastas. Selle ületamisel rakendatavate kompensatsioonimehhanismide osas veel selgust ei ole.

Kertu Kekk

SA Erametsakeskus