Roomet Sõrmus: Eesti tootjate jaoks on oluline olla võrdses konkurentsis ELi siseturul

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) küsitles 686 põllumajandustootjat, kes kasvatasid tänavu põllukultuure kokku 238 000 hektaril. Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu jäi koristamata sellest pinnast 36 000 hektarit ehk ca 15%. Küsitlusele vastanute kogukahju on ca 36,4 miljonit eurot, sektoril kokku aga võib kahju küündida kuni 70 miljonini.

„Kevadel oli juba näha, et külvid hilinevad. Terve suvi oli põllukultuuride kasvatamiseks jahe ja suve lõpuks oli selge, et koristusperiood hilineb ja sügis tuleb vihmane ning see ei lase omakorda koristada saaki ega teha talivilja külvi,“ selgitas EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus täna hommikul Äripäeva raadiole antud intervjuus.

Kõige rohkem jäi koristamata põlduba (69% pinnast), hernest (55% pinnast), avamaa köögivilja (27% pinnast), kartulit (21% pinnast), suvinisu (14%), kaera (13%), rukist (6%) ja rapsi (5%).

„Need kahjud, mis põllumajandustootjatele tekkisid olid ikka märkimisväärsed. Probleeme on just oa ja hernega, mille kasvupinnad on aastatega kasvanud. Põldoast jäi koristamata kolmveerand ja hernest pool ning kartulist veerand,“  tõi Sõrmus välja.

Põllumeeste hinnangul oli kõige olulisemaks koristust takistanud põhjuseks erakordselt suur sademete hulk. Olulisemate põhjustena nimetati ka ebapiisavat kuivativõimsust ja ebapiisavat koristusvõimsust põllul ja kevadkülvide hilinemist.

Saak vajab kindlustamist

Selles olukorras, kus nüüd ollakse, ootavad põllumajandustootjad, et Euroopa Liit ja meie valitsus aitaksid tekkinud kahjusid vähemalt osaliselt hüvitada. Sõrmuse sõnul oodatakse, sarnaselt piimakriisi puhul rakendatud meetmetele, nüüd ka taimekasvatussektorile ELi erakorralist abi.

„Üks millele kindlasti tuleb mõelda, mida põllumajandustootjad ise on välja toonud, on see, et oleks vaja saagikindlustusvõimalust. Täna selline võimalus turul puudub. Siin saaks kindlasti riik läbi maaeluarengukava (MAK) meetmete selle kindlustuse loomisele kaasa aidata. Teine teema, millele tuleb mõelda, on see, et me peame siin kliimavöötmes paremini oma investeeringuid sektorisse suunama. MAKis on võetud suund, et toetada teraviljakuivatite rajamist eelisjärjekorras ja see on õige suund, me peame tehniliselt olema valmis, et saak põllult kätte saada,“ pakkus koja juht välja.

Kui ühel sektoril on keerulised ajad, on abiks teised sektorid. Sõrmus selgitas, et kui püüda n.ö „põllumajanduspirukat“ laiali jagada, siis kolmandik sellest on piim,  kolmandik tera- ja kaunvili ja õlikultuurid, seakasvatus 10% ja aiandus samuti 10%. Lisaks veel lihaveisekasvatus ja teised väiksemad harud.

„Põllumajanduses üldiselt on pilt kirju, kui taimekasvatus on juba teist aastat kehvas olukorras just ilmastiku tõttu, siis õnneks piimasektor on meil juba aasta stabiilne ja piima kokkuostuhind on tõusnud nüüdseks sellele tasemele, mis lubab toota ja on võimalik ka investeerida,“ rääkis turul toimuvast Sõrmus. „Kriisiga kaotasime 14% oma piimakarjast aga täna saab juba öelda, et on asutud karja suurendama.“

Sektori kogukäive tõotab tulla suhteliselt sarnane eelmisele aastale. „Ma arvan, et tänavuse aasta tulem kujuneb kogu sektoril sarnaseks, mis möödunud aastal. Piimasektori käive on kasvanud, teraviljasektori osa jääb samaks,“ ütles Sõrmus.

Tootmise kasvu aluseks eksport

Maailmaturul nõudlus piimatoodete, eelkõige juustu, koore ja või järele Euroopa jaoks olulistel eksporditurgudel lähiaastatel kasvab. Nõudlus kasvab ka Hiinas, kuid huvitavad turud on veel Kagu-Aasia riikides nagu näiteks Vietnam, Filipiinid, Malaisia, Indoneesia ja Tai. Kasv jätkub ka Jaapani ja Korea turgudel. „Meie tootjad on kindlasti valmis eksportima neisse riikidesse. Selle eeltingimuseks on see, et riigi abil need turud avatakse ehk saadakse korda kõik load, tunnustused ja sertifikaadid, et need riigid oleks valmis meie tooteid oma riikidesse laskma. See on tihtilugu pikk ja keeruline protsess ja see sageli takistab meie piimatoodete ja põllumajandussaaduste eksporti,“ selgitas Sõrmus.

Hetkel aga ekspordime me toorpiima odavalt Lätti ja Leetu. „Piimatootmises on olukord tõesti hetkel selline, et kolmandiku toodetud toorpiimast viime Leedu ja Läti tehastesse. Turu olukord on pinev ja ootusrikas. Teatavasti on riik otsustanud toetada E-Piima ühistulise piimatööstuse rajamise projekti ja see muudab turu olukorda kindlasti oluliselt,“ prognoosis Sõrmus.

Ühe teemana leidis Äripäeva raadios käsitlust ka toiduainete käibemaksustamine. Läti kavatseb tuleva aasta esimesest jaanuarist alandada kodumaiste juur- ja puuviljade käibemaksu seniselt 21 protsendilt 5 protsendile. Käibemaksuerisus kehtiks ka pestud, kooritud, tükeldatud ja kiletatud puu- ja juurviljadele. Eesti tootjad kardavad, et ei suuda ühisel turul hinnaga enam konkurentsis püsida. Küsimusele, kas Eesti riik peaks kodumaise puu- ja köögivilja käibemaksumäära langetama vähemalt samale määrale kui Lätis või siis vabastama üldse kodumaise puu- ja köögivilja käibemaksust analoogselt Suurbritanniale, kus kõikide toiduainete käibemaksumäär on 0%, vastas EPKK juhatuse esimees, et Eesti tootjate jaoks on oluline, et oldaks võrdses konkurentsis oma naabritega siinsamas Euroopa Liidu siseturul. „Toiduainete madalamad käibemaksumäärad on üsna tavaline asi ja siin peab ütlema, et Eesti paistab silma ühe kõrgema käibemaksumääraga riigina. Ega meile see tõepoolest ei meeldi, kui Läti tootjad saavad soodsama käibemaksurežiimi ja kahtlemata see mõjutab köögiviljade valikut meie lettidel,“ nägi ohtu meie aiandussektorile Sõrmus.