Väetise määrusesse lisatakse uued väetiseliigid

„Eesti muldade hapestumine on oluline probleem, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui kolmandik ehk üle 300 000 hektari Eesti põllumajandusmaast on happeline. Eesti haritava maa põllumuldade happesuse hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel ning muldade vaesumise ärahoidmist saab tagada muldade neutraliseerimisega,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seetõttu on oluline käia ajaga kaasas ja võtta kasutusele uut liiki lubiväetised.“

Määruse eesmärk on tagada väetiste ohutus inimeste ja loomade elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning nende soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Uued lubiväetiste liigid ja lubiväetiste segud võimaldavad suurendada turul olevate toodete valikut, mis on oluline nii väetiste käitlejatele kui ka kasutajatele.Määruse muutmisel lisatakse väetiste nimekirja ka lubiväetiste segud, millele varem eraldi nõudeid ei olnud kehtestatud. Lubiväetiste segud võimaldavad käitlejatel tuua turule uusi väetisi, mille ainsaks eesmärgiks ei ole mulla happesuse vähendamine, vaid ka toitainete mulda viimine. Lubiväetiste segudele kehtestatud nõuded ei hõlma lubiväetise ja lihtväetise segusid.Määrusesse lisatakse ka lubjakivi- ja dolomiidisõelmed. Sõelmete lisamise on tinginud asjaolu, et lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmine on vähenenud. Protsess on ühtlasi liiga energiamahukas ja kulukas ning sellist töötlemist tänapäeval enam eriti ei kasutata. Samal ajal tekib ehitusmaterjalide tootmisel aina enam uut liiki kõrvalsaadusi – dolomiidi ja lubjakivi töötlemisel tekkinud sõelutud peenfraktsiooniga sõelmeid, mida on mõistlik põllumajanduses kasutusele võtta kui pikaajalise toimega lubiväetist.Loe lisaks: Põllumajandusministri 17. novembri 2014. a määruse nr 101 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa? muutmise eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS)