Õpime naabritelt: intensiivne metsamajandamine kasvatab juurdekasvu

Osalesime oktoobris Soomes Tuusulas toimunud bioenergiapäeval, kus saime ülevaate Soome bioenergiasektori seisust.

Kasvav elektritarbimine ja biokütuste kasutus

Soome bioenergiasektor valmistub elektritarbimise ja biokütuste kasutuse kasvuks. Biomassil töötavaid koostootmisjaamu on seal võimalik rajada lisaks veel 2 TW võimsust.   põhised maksud ja võimsuspõhise turu loomine.

Samas ollakse kriitilised bioenergiasektori toetuste ja maksude suhtes, mis on kaasa toonud madala elektri hinna ja vähendanud CHP-de tasuvust. Viimased saavad toetust vaid hakkpuidust energia tootmisel, saetööstuste jäätmetest energia tootmisele toetus ei laiene. Soojadel talvedel piisaks olemasolevate jaamade kütteks Soomes saetööstuse jäätmetest ning vajadus hakkest energiatootmise järele siis puudub. CHP-de turule tulekut võiks motiveerida nt CO2

Soome on seadnud suured eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning biokütuste kasutamise suurendamiseks transpordisektoris. Üks oluline samm nende eesmärkide täitmiseks on toetuse abil aastaks 2021 Haapavesile olemasoleva elektrijaama asemele loodav bioetanooli tehas, kus toodetaks lisaks bioetanoolile ligniini, biogaasi ja energiat.

Markantsem energiaallika näide puidu kõrval on Soomes hobusõnnik, mis on kütteväärtuselt võrdne puiduga. Aastas põletatakse Soomes 7 katlas kokku 30 000 t sõnnikut. Euroopa Liidu potentsiaal on hobusesõnnikust saada 60-80TWh/a energiat.

Intensiivne metsamajandamine kasvatab juurdekasvu

Soomes on viimase 40 aastaga metsa juurdekasv suurenenud 81%, sh 63% lisandunud kasvust on seotud metsamajandamisega ja 37% kasvukeskkonnaga. Aastane raiemaht on olnud 70 mln tm, jätkusuutlik oleks raiuda ka 80 mln tm/a. Soome Loodusvarakeskus (LUKE) on analüüsinud võimalusi mõjutada metsakasvatuslike tööde ja otsuste abil puidu tagavara (süsinikuvaru) ja selle kasvu (süsiniku sidumine). Hinnati metsakasvatuslike võtete mõju lühi- (<10a), keskpika- (30a) ja pikaajalises (100a) perspektiivis vastavalt neljale stsenaariumile:

tänased majandamisviisid ja raiemaht (BAU),tänased majandamisviisid ja raiemaht 80 mln tm/a (BAU80),raiemaht 80 mln tm/a ja metsakasvatuslike tööde mahu kasv eesmärgiga suurendada lühikese ajaga (30a) ümarpuidu mahtu (INT80_30) jaraiemaht 80 mln tm/a ja metsakasvatuslike tööde mahu kasv eesmärgiga suurendada pikema aja jooksul (100a) ümarpuidu mahtu (INT80_100).

Stsenaariumite modelleerimise tulemusi võrreldes selgus, et 100 aasta pärast oleks puidutagavara kasv (20 mld tm-lt 35 mld tm-le), süsiniku sidumine ja puidu juurdekasv (120 mln tm/a) suurim pikaajalise ümarpuidu mahu suurendamise stsenaariumi INT80_100 korral.

Ülejäänud kolmes stsenaariumis on juurdekasv 100 aasta pärast 95-99 mln tm/a.

Kui raiemahtu tõstetaks ilma metsakasvatuslikesse võtetesse (nt seemneselektsioon, maaparandus, väetamine, metsa hooldamine) täiendavalt panustamata, väheneks 30 aastaga puidu tagavara ja süsinikuvaru tänasega võrreldes 20%.

Intensiivsem metsa väetamine ja maaparandus tõstaksid Soomes 20-30 aastaga juurdekasvu raiemahust suuremaks. Metsauuendusel kvaliteetsemate seemnete kasutamine kasvataks aga puidutagavara pikaajaliselt. Metsamajandamine mõjutab lisaks puidu mahule ka mulla süsinikuvaru ja –sidumist ning toodetud puidu sobivust erinevatesse lõpptoodetesse. Järgmise etapina hindab LUKE stsenaariumides erineva intensiivsusega metsamajandamise mõju metsade liigirikkusele 100 aasta perspektiivis.

Täna on Soomes 95% majandusmetsast sertifitseeritud PEFC standardi alusel. Kasvanud on uuendusraietel kasvama jäetud puidu ja lamapuidu osakaal, moodustades kuni 1/6 raiutud hektarist. Elurikkuse kaitseks on Soomes nt 99 aasta sertifikaadid, mille raames jäetakse raiel metsa lama- ja surnud puit. Lisaks tegeletakse metsade loodusliku seisundi taastamisega.

Saabuvaks elektriajastuks valmistumisel tasub järgida soomlaste eeskuju. Panustades metsamajandamisse teadlikumalt ja senisest enam suurendame juurdekasvu, loome pikaajalise ümarpuidu varu, energeetilise ressurssi ning võimalused ökosüsteemiteenusteks ja biomajanduse toodeteks.

Irje Möldre

arendusnõunikSA Erametsakeskus