Börs: Euroopa hoiab piimaturgu jätkuvalt madalal

Toiduhinnad langesid detsembris järsult

Muidu terve aasta vältel stabiilselt üles rühkinud toiduhinnad langesid detsembris järsult, selgub ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetest.

FAO ülemaailmse toiduhindade indeksi keskmine näitaja oli 2017. aastal 174,6 punkti, mis on 8,2 protsenti enam kui 2016. aastal. Ühtlasi oli indeks kõrgeimal tasemel alates 2014. aastast.

Detsembris kukkusid hinnad novembriga võrreldes aga 3,3 protsenti, mis on ligi kolme aasta suurim langus. Indeks kukkus selle tõttu ka kaheksa kuu madalaima tasemeni.

„Kõige järsemalt kukkusid taimeõlide ja piimatoodete hinnad,“ ütles FAO. Ebatavaline on see, et kõik viis toidukategooriat odavnesid. Ülejäänud kolm on liha, teraviljad ja suhkur.

Taimeõlide hind kukkus detsembris 5,6 protsenti, mille tingis palmiõli, rapsiseemnete ja sojaõli hinnalangus. „Rahvusvahelised palmiõli hinnad kukkusid, sest Malaisia ja Indoneesia varud tõusid kahe aasta kõrgeima tasemeni,“ nentis FAO.

Rapsiseemnete turgu survestasid Kanada ja Austraalia, kus saagiootused on tunduvalt paranenud. See on surve all hoidnud ka Euroopa turgu, kus rapsiseemnete futuurid odavnesid sellel nädalal 1,4 protsenti, 353,75 euroni tonnist.

Euroopa hoiab piimaturgu jätkuvalt madalal

Piimatoodete hinnad kukkusid detsembris lausa 9,7 protsenti, mis on suurim langus alates 2014. aasta augustist.

„Ekspordipakkumine on suurenenud, samal ajal on nõudlus taandunud,“ teatas FAO. Kõne all olevate piimatoodete hulka kuuluvad või, juust, kooritud piima pulber ja täispiima pulber.

Jätkuvalt peetakse peamiseks süüdlaseks Euroopat. Nimelt on Euroopa Liit teinud suuri tugioste, mis on varud paisutanud väga suureks. Just varud on nüüd hindu survestama hakanud. „Ebakindlus Euroopa varude suhtes survestas ülemaailmseid kooritud piimapulbri hindu,“ ütles FAO.

Euroopa kooritud piima pulbri hind langes nädalaga 0,1 protsenti, 1365 euroni tonnist, mis on viimase 17 aasta madalaim hind.

Ukraina nisutoodang peaks langema nelja aasta põhja

Ukraina nisutoodang peaks 2018. aastal langema aga nelja aasta madalaima tasemeni, kirjutab UkrAgroConsult.

Seda vaatamata asjaolule, et külviperiood algas tugevalt ning ilmastikutingimused on head. Ka maisitoodang peaks veidi taanduma.

Mõjukas analüüsigrupp teatas, et prognoosib Ukraina 2018. aasta nisutoodanguks 25,1 miljonit tonni. See oleks miljon tonni vähem kui mullu.

Samal ajal on talinisu külvipindala kasvanud 105 000 hektari võrra, 6,27 miljoni hektarini, selgub ametlikest andmetest. Talviste teraviljade olukord on praegu ka küllaltki hea.

Riskidena tõi UkrAgroConsult aga välja, et viljad on tavapärasest veidi rohkem kasvanud ja see teeb nad külmakartlikumaks. Lisaks sellele on 14,5 protsenti nisust „nõrgas konditsioonis“ ja seega võib potentsiaalne kehv ilm olukorda veelgi kehvemaks muuta.

Euroopa toidunisu hind langes nädalaga aga 1,4 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 158,5 eurot. Robusta kohv odavnes 0,1 protsenti ja tonn maksab 1745 dollarit. Kakao hind tõusis aga 2,6 protsenti, 1928 dollarini tonnist.

Puuvilla hind tõusis seitsme kuu tippu

Puuvillahinnad tõusid viimase seitsme kuu kõrgeima tasemeni, sest USA teatas, et uus aasta on eksporditurgude jaoks alanud väga positiivselt, vahendab agrimoney.

New Yorgis kaubeldavate märtsikuu futuuride hind tõusis neljapäeval 4 protsenti, 82,65 sendini naelast. Tegemist on kõrgeima tasemega alates eelmise aasta maist.

USA põllumajandusministeerium (USDA) avaldas andmed, millest selgus, et USA eksport suurenes 4. jaanuariga lõppenud nädalal 42 protsenti, 274 500 pallini (bales). Nii tugev oli eksport viimati eelmise aasta esimeses pooles.

Samas tekitab turuosalistele muret asjaolu, et tellimusi on palju, aga reaalseid saadetisi on vähem. See võib tähendada, et paljud tellimused lükatakse edasi või tühistatakse. Samas on viimase kolme nädala jooksul olukord tunduvalt paranenud.

Brenti toornafta ületas 70 dollari piiri

OPECi tootmispiirangud ja USA naftavarude jätkuv kahanemine viisid Brenti väärtuse üle tüki aja taas 70 dollari piirist kõrgemale, vahendab Bloomberg.

Brenti toornafta futuuride hind tõusis neljapäeval 70,23 dollarini barrelist. Viimati oli hind nii kõrge 2014. aasta 4. detsembril. Nädala lõikes tõusis Brent 2,4 protsenti ja WTI lisas 3,2 protsenti. Kummagi barrel maksis reede lõunaks vastavalt 69,01 ja 63,34 dollarit.

Naftakauplejad võivad musta kulla kallinemise eest tänada OPECi liikmeid ja teisi naftariike, kelle kehtestatud tootmispiirangud on hakanud viimaks vähendama USA kildanafta tõttu tekkinud tooraine ülepakkumist. USA naftavarud kahanesid eelmisel nädalal 4,95 miljoni barreli võrra. Tegemist oli juba kaheksanda järjestikuse langusega.

Samal ajal toetavad hinnatõusu ka Iraani ja Venezuela poliitilised pinged, mis kujutavad ohtu sealsele tootmisele.

Samas kätkeb nafta hinnatõus ka endas ohte. Hiljuti teatas Iraani naftaminister, et üle 60 dollarine Brenti hind võib anda USA kildanafta tootjatele põhjuse oma mahtusid kiiresti suurendama hakata.

Koos naftaga kallines ka bensiin. Rotterdami 95 bensiini hind tõusis nädalaga 4,5 protsenti, 654 dollarini tonnist. Diislikütuse tonnihind on 618,5 dollarit.

Autor: Mait Kraun, kaasautor