Vallo Tenson: mahedana kasvata kaera või nisu

Eestis kasvatatakse mahekultuure peaaegu 200 000 hektaril. Kõige suurem osakaal on püsirohumaadel, mille all on 42% kogu mahedast põllupinnast. Järjest enam kasvab ka maheteraviljakasvatus, mida on veidi vähem kui 40 000 ha.

Kõige enam kasvatati mahekaera, mida oli 20 077 hektarit. 3046 hektarit oli talinisu ja 4131 hektarit suvinisu. Veidi alla 300 hektari kasvatati ka speltanisu. 

Rukist kasvatati 4034, otrasid 3045, tatart 3812 ja tritikut 613 hektaril.

 

Vihmane sügis ei soosinud ka maheviljakasvatust. „Teraviljadest kasvatati 2017. aastal konkurentsitult kõige suuremal pinnal mahekaera. Kahjuks, nagu me teame, läks ilmselt mitukümmend protsenti saagist mükotoksiinide tõttu sööda kategooriasse. Ja sellele on väga raske turgu leida,“ rääkis Baltic Agro mahevilja ostu-müügijuht Vallo Tenson 1. veebruaril toimunud maheseminaril Lehmjas.

Ta lisas, et tuleval hooajal ennustatakse, et kaera külvipind saab taas olema suurim. „Samas on turul signaale, et tootmise kasv võib tulla suurem nõudluse kasvust, seega mahekaera uus hind on suureks küsimärgiks.“

Tenson oli veendunud, et ka mahenisu tasub kasvatada, sest sellele on nõudlust. „Nii söödanisu kui ka toidukvaliteediga nisu on mõttekas kasvatada. Ka teised söödakultuurid - oder, hernes ja rukis – on turu vajaduse seisukohast need kultuurid, mida varasematest aastatest suuremas mahus tarvis on,“ jagas Tenson soovitusi.

Suurelt on maheviljaturul põrunud õlikanep ja tatar. „Tatar, õlikanep ja spelta ei ole enam nii moes, kui eelmistel hooaegadel. Turul on selge ületootmine, hinnad kõiguvad ja sihtturud on meist logistiliselt kaugel,“ selgitas Tenson ja tõi näite, et kui võrrelda sama perioodi 2 aastat tagasi ja täna, siis mahetatra hind on langenud 640 eurolt vähem kui 300 eurole tonni kohta.

Lausa 26% suurenes kaunvilja pind - kaunvilju kasvatati mahedana kokku 9058 hektaril, hernest 4689 ja uba 3907 hektaril. Tehnilisi kultuure kasvatati rohkem kui 11 000 hektaril, millest suurem osa oli harilikul kanepil (6193 ha), talirüpsil (2483 ha) ja suvirapsil (1622 ha). Samas kasvatati Eestis ka 16 hektaril päevalille ja 15 hektaril õlilina.

Baltic Agro jätkab mahevilja vastuvõttu kolmes kohas. „Jõõpres Pärnumaal ja Alaveres Harjumaal pakume ka kuivatusteenust lisaks laoteenusele. Tamsalus Lääne-Virumaal saame vastu võtta vaid kuiva vilja,“ rääkis Tenson.

Paberid peavad korras olema

Vallo Tenson ütles, et eelmisest hooajast meenub talle juhtumeid, kus põllumees unustas vilja saatelehele kirjutada, et tegu on maheviljaga. „Saatelehel oleva info õigsuse eest vastutab kauba saatja, seetõttu tuleb MAHE vilja liigi ette kindlasti märkida,“ rõhutas Tenson. Probleeme tekib siis, kui ühes ja samas vastuvõtukohas käideltakse nii tava- kui mahevilja ja kui mahetoote info puudub, siis käideltakse seda kohe kui tavavilja ning müügihinnas võib põllumees kuni kolm korda kaotada.„Mis puudutab veel saatelehe täitmist, siis on meie poolt palve, et võimalusel märgiks müüja saatelehele ka sordi nime. Kohustada me selleks ei saa, kuid kui kauba saatjal see info olemas, siis palun lisage,“ lisas ta.

 

Väga aktuaalne teema 2017. hooajal oli kuivatusteenus. „Loomulikult jätkame selle teenuse pakkumisega ka uuel hooajal. Tulge ja räägime prognoositavate mahtude ja viljaliikide osas läbi ning sõlmime kuivatusteenuse eellepingu. See annab põllumehele fikseeritud hinnad koristusperioodi lõpuni ning garantii, et sõltumata sellest kui keeruline koristusperiood on – meie kuivatame teie vilja,“ selgitas Tenson.

Baltic Agro viljalepingutes on nüüd lisatud ka GMP+ tingimused, mis kirjeldavad kogu ahela ohutust. Nende kohta leiab lisainfot ettevõtte kodulehelt.