Eile, 12. märtsil toimus Maaeluministeeriumis mahepõllumajanduse ümarlaud, mille käigus kohtus minister Tarmo Tamm mahepõllumajanduse sektori esindajatega. Kohtumisel arutleti mahepõllumajanduse sektori vajaduste ja rahastamise võimaluste üle.
- Toomas Kevvai ja Tarmo Tamm eilsel arutelul. Foto: Maaeluministeerium
„Mahepõllumajandussektor on Eestis viimastel aastatel järjepidevalt arenenud,“ kinnitas maaeluminister Tarmo Tamm. „Kiire areng toob aga paratamatult kaasa olukorra, kus piiratud eelarve tõttu tuleb arvestada toetuse vähendamise võimalusega. Ühiste lahenduste leidmine keerulisele olukorrale on väga oluline, mistõttu sektori ühise laua taha kokku kutsusimegi. Ootame sektorilt konkreetseid ettepanekuid, kuidas edasi minna. Ministeerium ise otsib samuti võimalusi jõuda pooli rahuldava lahenduseni.“
Kohtumise alguses tutvustas maaeluminister praegust olukorda ja eelarvelisi võimalusi. Minister selgitas, et tekkinud situatsioonile parima lahenduse leidmiseks otsis Maaeluministeerium mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavaid vahendeid Eesti maaelu arengukava keskkonnasõbraliku majandamise meetme kasutamata vahenditest. Selle eesmärk oli aidata toetusmäärade vähendamist minimeerida.
Kohtumise käigus leiti ühiselt, et asjakohane on panna piirangud ravim- ja maitsetaimede toetatavatele pindadele ning edaspidi tõsta mõnevõrra loomkoormuse nõuet maherohumaa toetuse saamiseks. Lepiti kokku, et mahesektor esitab ministeeriumile oma konkreetsed ettepanekud olukorra lahendamiseks. Sektor on ühisel arvamusel, et arenguks on vaja võtta ka edasisi kohustusi ning tõhustada järelvalvet.
Seotud lood
Kõik mahetootjad ootasid, et 10.02 avaldatakse mahetoetuste saajate nimekirjad. Mis juhtus, oli see et 09.02 saadeti hoopis tootjatele kiri mis teavitas, et mahepõllumehi on liiga palju ning eelarves raha ei jätku ning väljamaksete arvestus tehakse alles kuu lõpuks ning vähendatakse toetust 32%.
19. veebruaril esitasid mahepõllumehed maaeluministrile ühispöördumise. Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on mahepõllumeeste peamine probleem selles, et mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärade vähendamine 14% on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõtte ning mahepõllumajandustoetuste meetme üldise eesmärgiga tagada mahepõllumajandustootmise jätkusuutlikkus. Seoses sellega esitas Urmas Kruuse maaeluministrile arupärimise.
Tallinna Lauluväljakul algas Eesti toidumess „Sööma“, kus Eesti mahetoidutootjad on ühise väljapanekuga mahetoidu telgis. Tänavu on mahetoidu telgis esindatud 13 mahetalu või -tootjat. Mahetoidu telgist saab infot ja teadmisi mahetoidu kohta ning leiab ka retseptiraamatuid. Eesti toidumess kestab 4.-5. maini kell 11-20.
14. veebruaril tutvustasid FiBL ja IFOAM messil BIOFACH mahepõllumajanduse värsket ülevaatekogumikku „The World of Organic Agriculture 2018“, mis annab põhjaliku ülevaate üleilmsest mahesektorist 2016. aasta lõpu seisuga.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.