Erametsa Liit soovis saada selgitust, millistele andmetele tugineb Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra arvamus eelmise aasta metsade raiemahu kohta.
- Rainer Vakra, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Foto: Postimees/Scanpix
Rainer Vakra vastab Erametsaliidu küsimusele järgmiselt:
ÜRO Durbani kliimakokkulepe järgi tohib Eesti aastane raiemaht olla aastatel 2010-2020 keskmiselt kuni 9,7 miljonit tihumeetrit ja ületava koguse puhul tuleb hakata ostma CO2 kvoote.
Lisaks on Euroopa Liidu Keskkonnaministrite Nõukogus vastuvõetud LULUCF määruse järgi Eestil aastane raiemaht umbes 10 miljonit tihu. Ka seda on võimalik teataval määral kompenseerida CO2 kvootide ostuga ja tootmisega, mis süsinikku seob, ent seda vaid piiratud ulatuses ja tingimustel. Euroopa Parlament hääletab seda 17.04.2018. Määrus jõustub juba mais 2018. Määruse tekstiga saab tutvuda
SIIN.
Lisaks on analoogne näide põlevkivisektorist, kus on ühiskondlikult kokku lepitud ja riigikogu poolt heaks kiidetud, et maksimum kaevandusmääraks on 20 miljonit tonni aastas. Samasugust ühiskondlikku kokkulepet vajab hädasti ka metsandussektor. Ja minu hinnangul võiks see olla tõesti 10 miljoni tihumeetri juures aastas.
Tuletan meelde, et teatud organisatsioonid, sealhulgas Eesti Erametsaliit, seisid vastu ka mullu riigikogus vastu võetud metsaseadusele, mis ei luba majandatavates metsades rohkem raiuda kui juurde kasvab.
Kui 2016. aasta metsa raie eksperthinnang oli 11,3 miljonit tihumeetrit siis arvestades kui palju võeti eelmisel aastal raielubasid ja mis on keskmine nende realiseerimise protsent varasematel aastatel, siis selgub, et 2017. aasta raiemaht ulatub tõepoolest ligikaudu 12 miljoni tihumeetri juurde.
Rainer Vakra
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees
Seotud lood
27 aasta jooksul on TOBROCO-GIANT arenenud ülemaailmseks kompaktlaadurite liidriks, pakkudes üht kõige ulatuslikumat tooteportfelli selles valdkonnas. Ettevõtte missiooniks on pakkuda intelligentseid lahendusi, mis lihtsustavad igapäevast tegevust erinevates tööstusharudes, olgu selleks siis ehitus, põllumajandus, haljastus või omavalitsused.