Rohumaade väetamine on Eestis jäänud unarusse?

Soomes on rohumaade väetamisega tegeletud aastakümneid ning see kultuur on põhjanaabrite põllumeeste jaoks kindlasti üks võtmekultuure, sest just nimelt rohumaade saaki väärindatakse loomasööda kaudu piimaks ning sealt edasi juba piimatoodeteks. Silo on meie piirkonnas söödana endiselt kõige odavam sisend ning sobib suurepäraselt nii meie kliimasse kui veiste söödaratsiooni.

Mida siis messil märgati ja kõrva taha panna oli? Kõige rohkem üllatas meie põllumehi soomlaste rohumaade saagitase, võttes arvesse seda, et nende rohumaad koosnevad peamiselt timutist. Karjamaaraihein seal hästi ei talvitu ning liblikõieliste segusid kasutatakse vähe. Sellele vaatamata on kultuurrohumaade saagi eesmärk Soomes 10 000 kg KA/ha, mis tähendab põllu pealt kolme niitega ca 33 tonnist rohusaaki. Väga kõrged silokvaliteedi näitajad sellele veel lisaks. Ehk nii nagu soomlased ise meile ütlesid: „Viie aasta eesmärgina on kasutada 0,5 ha kultuurrohumaad ühe lehma kohta“. See tekitas meie meestes mitmeid vaidlusi ja heas mõttes „sportlikku viha“, et kuis nad seal nii palju põhja pool sedasi toimetades ikkagi selliseid numbreid saavad? Sest kuivainesaak 8000-9000 kg/ha pidi Soomes olema suhteliselt tavaline.

Reisi otsesel tagajärjel on Yara ja Baltic Agro eestvedamisel möödunud talve jooksul tegeletud kaasaegsete rohumaade väetamisprogrammide välja töötamisega ning uuesti aktiivsemalt päevakorda võtmisega. Toimunud on mitmeid koolitusi nii meeskonna siseselt kui ka põllumeestele. Häid nõuandeid Soome programmide Eesti pärasemaks kohendamisele on andnud Are Selge Hummuli Agrost ja Margus Lepp Voore Farmist, kes on panustanud Eesti põllumeeste poolsete praktiliste nägemustega. 

Lisaks neile kahele tootjale on kokkulepped sõlmitud veel kahe ettevõttega (Kehtna Mõis ja Rebruk Farm), sellel aastal kultuurrohumaade katsete rajamiseks, et näha kas ka meie tingimustes põhjanaabrite kogemused toimivad ning nende nõuanded maksavad. Sest eks tuletame meelde, juba kaheksakümnendate aastate lõpus hakkasid just nimelt soomlased Adavere farmis koostööd tegema ning esimeseid väetamiskatseid läbi viima ja eks kõik uus, on mingil määral unustatud vana. Arvata võib et vahepealsetel piimandusele rasketel aastatel on lihtsalt rahakott teatuid korrektuure rohumaade väetamise teinud.

Yara koostöös Baltic Agro’ga on sellel aastal turule toonud spetsiaalselt rohumaadele sobivad kaaliumirikkad YaraMila® NPK(S) väetised, mis Soomes juba aastaid kasutusel olnud. Nendeks on YaraMila® NK 22-14 ja YaraMila® NPK 20-5-15 (sobib hästi ka teistele kultuuridele nagu suviviljad ja raps).

Sellel aastal töötatakse selle nimel, et Soomes väljatöötatud rohumaade väetamise programme võetaks rohkem kasutusele ka Eesti põllumeeste seas. Eesti piimatootjad on piima toodangult vaieldamatult ühed Euroopa parimad, kuid rohumaade väetamise valdkonnas on meil üheskoos veel paljutki ära teha.

Just selle tõttu pakub Baltic Agro koostöös Yara’ga võimalust juba sellel aastal liituda rohumaade väetamise programmiga ning proovida just enda rohumaadel järgi rohumaade saagi erinevused, võttes aluseks uued värskelt välja töötatud väetamisprogrammid. Sest praktika on ju ikka ja alati tõe kriteerium olnud!

Yara poolt 06.aprillini kestev rohumaaväetiste spetsiaalsete hindadega kampaania ning Baltic Agro meeskonna proffessionaalsed nõustajad ootavad teid. Küsi lisainfot oma piirkonna müügiesindajalt.