Valitsus otsustas täna eraldada Vabariigi Valitsuse reservist 515 000 eurot kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele erakorraliseks toetuseks.
- Valitsus eraldas kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele 515 000 eurot Foto: Meelika Sander-Sõrmus
„Jahe kevad pikendas taimede kasvuperioodi ning seetõttu hilines ka saagi valmimine. Lisaks ületas 2017. aasta septembris ja oktoobris esinenud sademete hulk paljuaastaseid keskmisi. Erakorraline toetus on suureks abiks kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.
Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.
Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.
„Lisaks on kavas seoses erakorraliste ilmastikuoludega toetada Euroopa Liidu eelarvest teraviljakasvatajaid 1,3 miljoni euroga. Neile makstakse toetust talivilja pindade eest, mis ilmastiku tõttu jäid külvamata või said kahjustada,“ lisas Tarmo Tamm.
Toetuse taotlusi saab esitada 9.–12. aprillini 2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.