15. mail kinnitas valitsuse majandusarengu komisjon mahemajanduse tervikprogrammi pindalalise eesmärgi, mis näeb ette, et aastaks 2021 saab Eestis vähemalt 51 protsendil maismaast kasvatada või korjata mahetoodangut.
- Soja, mis Eestis kasvab, on üldjuhul mahe Foto: Sojaliit
„Eesti eeliseks on nii suur mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaas kui ka ökoloogiliselt jätkusuutlikult majandatud metsamaade suur osakaal riigi maismaapindalas. Nende näitajate tervikuna käsitlemine aitab luua kuvandit Eestist kui maheriigist, tõstab Eesti tuntust ja aitab seeläbi kaasa mahetoodete ja -teenuste ekspordile,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
TASUB TEADA
•Eesmärk arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti on sõnastatud ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016–2019, Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaanis ning Vabariigi Valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2019 järgmiselt: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti. See näitab, et riik on otsustanud mahevaldkondade ekspordi edendamisse senisest enam panustada.
•Mahemajanduse tervikprogrammi eesmärk on muuta mahemajanduse valdkond arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkimiseks. Programmi rakendamine aitab kaasa Eesti kui puhta keskkonnaga riigi tuntuse ja kuvandi loomisele ning hoidmisele, mistõttu on sellel kaudselt positiivne mõju kogu riigi ettevõtlusele ja majanduskasvule.
Eestis oli 2017. aastal ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad, mis moodustab juba pea 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, ning ligi kaks miljonit hektarit metsamaad, mida majandatakse viisil, mis võimaldab seda edaspidi registreerida mahepõllumajandussaaduste korjealaks. Praegu on registreeritud korjealasid juba ligi 260 000 hektarit.
Tervikprogrammi eesmärk on kasutada Eesti mahemajandust ja puhast keskkonda konkurentsieelisena välisturgudel Eestist kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel. Eesmärki aitavad saavutada alaeesmärgid, mille järgi on aastaks 2021 Eestis 250 000 hektarit mahepõllumajandusmaad ja kaks miljonit hektarit metsamaad, millelt saab korjata mahesaadusi pärast selle registreerimist mahepõllumajandusliku korjealana. Eesmärgi töötas välja Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning mahemajanduse tervikprogrammi nõukojaga.
Seotud lood
Kolmes Balti riigis tegutsev põllumajandusettevõte Scandagra Group AB allkirjastas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (EBRD) laenulepingu, millega saadakse 30 miljonit eurot rohelise põllumajanduse ja mahetootmise arendamiseks Eestis, Lätis ja Leedus.
5. juunil kuulutati välja 2018. aasta parima mahetootja ja -toote konkursid. Konkursile „Parim mahetootja 2018“ oodatakse kandidaate kuni 1. juulini ja konkursile „Parim mahetoode 2018“ kuni 10. augustini.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?