Sven Ivanov: aeg on jõuliselt panustada mahemajanduse kasvu

Eesti ühe suurema mahetoodete eksportööri, Rakvere piiritusetehase ja Moe peenviinatehase omaniku ja juhi Sven Ivanovi sõnul oli see valitsuse poolt oluline samm õiges suunas, kuid tegutseda tuleb aktiivselt edasi. “Eesti jaoks on tähtis vaadata tulevikku ja panustada senisest rohkem mahemajanduse arengusse. Statistika järgi tundub Eestis kõik päris ilus olevat, mahepõllumajanduse mahud samm-sammult kasvavad ning 51% mahepindala eesmärk on väga tugev positiivne sõnum rahvusvahelisel turul. Samas on vaja mõelda, kuidas globaalse mahemajanduse kasvuga võimalikult kiirelt kaasa minna ning kuidas luua erinevatele mahetoodetele Eestis koha peal maksimaalset lisandväärtust,” selgitas Ivanov.

Tänasel päeval on Eesti põllumajanduse ja toiduainetetööstuse suurimad ekspordiartiklid nisu, toorpiim ja oder. Ka mahetoodete ekspordis on viljal suur osakaal. “On väga hea, et Eesti ettevõtjad suudavad neid tooteid välisturgudele eksportida, kuid minu arvates on võimalik meie põllumeeste rasket tööd Eestis kohapeal rohkem väärindada. Kui tuua paralleele puidutööstusega, siis on vilja eksport ikkagi sarnane palkide ekspordiga. Samas oleme me puidutööstuses ammu liikunud palkmajade ja mööbli ekspordi suunas ning ka põllumajandus ja toiduainetetööstus peab sama suuna ette võtma,” selgitas Ivanov.

“Võrreldes vilja müügiga annab näiteks Eesti maherukkist valmistatud piirituse eksport ca 50% lisandväärtust, maheda pudeldatud kvaliteetjoogi puhul võib loodav lisandväärtus võrreldes vilja omaga üle 10 korra suurem olla,” tõi ettevõtja näite.

2017. aasta müüs Rakvere piiritusetehas kokku ligi 2,3 miljonit liitrit piiritust, sellest 650 000 liitrit oli mahepiiritus. Käesoleval aastal on sõlmitud lepingute kohaselt müügimahuks ligi 2,5 miljonit liitrit, sellest ca miljon mahepiiritust. “Huvi Eesti mahetoodangu vastu on välisturgudel tõesti suur, nüüd peab vaeva nägema, et ka kohalik põllumees sellele huvile järele jõuab. Näiteks meie ettevõttel napib edasiseks kasvuks kohalikku toorainet,” ütles Ivanov. “Maherukki hind on Eestis viimase paari aastaga sisuliselt kahekordistunud ja jõudnud 275-280 euroni tonnist, kuid ikkagi otsime kohalikku maherukist tikutulega taga. Kuna Šveitsi riiklik alkoholikontsern sooviks meilt mahepiiritust osta suuremates kogustes, kui me praegu teeme, siis oleme tänasel päeval valmis ostma Eesti maherukist suurtes kogustes ja põlumehele ka raha kohe ära maksma, kuid maherukist lihtsalt ei ole Eestis piisavalt,” avas Ivanov probleemi tagamaid.

Sven Ivanovi sõnul on Euroopas järjest kasvavaks trendiks mahedalt kasvatatud toorainest valmistatud toidud ja joogid ning seda on näha ka kangete alkohoolsete jookide valdkonnas. “Euroopa ja ka Venemaa edasimüüjate peamine huvi on eelkõige meie organic-toodete vastu. Usun, et Eesti alkoholitööstuses on laiemaks trendiks erinevad käsitöötooted ning järjest enam ka kohalikust mahedast toorainest tehtud joogid. Need suudavad tihedas konkurentsis eristuda, nende vastu on välisturgudel järjest kasvav huvi ning neid on võimalik müüa väga hea hinnaga premium-klassis. Puhtalt hinnaga me Vene või Poola viinadega konkureerida ei suudakski, Eesti ettevõtete võimalus on tippkvaliteediga erilised tooted," sõnas Ivanov.

“Riik peab nüüd aktiivselt hakkama looma Eestile rahvusvaheliselt mahemaa kuvandit. See võtab kindlasti aastaid aega ning selle tööga oleks tulnud alustada juba eile. Eesti kui mahemaa kuvandil on vähemalt sama tugev potentsiaal kui Eesti e-riigi kuvandil. Rumal oleks see potsentsiaal kasutamata jätta,” lisas eksportöör.