Mahehiid: suured mahud – veel suuremad plaanid

Auga Group AB näol on tegu Leedu ja Euroopa suurima n-ö „põllult riiulile“ mahetootjaga. Nende erilisus seisneb vertikaalsel integreeritusel ja ringmajanduse põhimõtete kasutamises – ca 38 000 hektaril mahesertifikaadiga põllumaalkasvatatakse teravilja, peetakse kanu, veiseid, aga korraldatakse ka innovatiivset seenekasvatust, milles ollakse Euroopas samuti esirinnas. Auga ise kontrollib kõiki protsesse seemnest lõpptooteni.

„AUGA Group on börsil noteeritud äriühing, mille aktsiatega kaubeldakse Nasdaq Vilniuse ja Varssavi börsil. Põhiaktsionäriks on firma Baltic Champs Group UAB, kellele praegu kuulub 88,13% kogu aktsiakapitalist. Grupi igapäevatööd juhib tegevdirektor on Linas Bulzgys, kes on ka AUGA Groupi juhatuse liige. Juhatusse kuulub veel kaks ettevõtte juhtivtöötajat ja üks sõltumatu liige,“ tutvustas firmat AUGA Groupi juhatuse esimees, Baltic Champs Groupi asutaja ja omanik Kęstutis Juščius.

Tegu on mastaapse mahetootjaga

AUGA Group hõlmab 135 ettevõtet: neist on 67 põllumajandusettevõtted ja ülejäänud ettevõtete tegevusaladeks on maade omandamine, rentimine, laoteenused, juhtimisteenused jm tegevused.

„AUGA Groupi väärtusahel ulatub tooraine kasvatamisest ja töötlemisest kuni lõpptarbijale suunatud toodete pakkumiseni. Vertikaalne integratsioon tähendab, et AUGA Group on võimeline tarnima laias valikus ja suurtes kogustes orgaanilisi tooteid ning suudab kontrollida ja võimaldab jälgida tootmisahelat alates kasvatamisest kuni poeriiulile jõudmiseni. Ettevõte kontrollib kõiki protsesse alates kasvatamisest kuni lõpptooteni, sealhulgas nii ettevõttesisest, kui lepingulist tootmist. Lõpptarbijale suunatud kaubamärgitooted on valmistatud AUGA toodetud toorainetest,“ rääkis firma toimimispõhimõtetest Juščius.

Mahetoote eest saab paremat hinda

Ta täiendas, et kasutusele võetud tehnoloogiate ja juurutatud uuenduste tõttu tõusis ettevõtte põhiliste kasvukultuuride saagikus. AUGA Groupi majandusnäitajaid mõjutas ka lõpptarbijale suunatud kaubamärgitoodete tooteseeria arendamine ja turuletoomine.

Uurisime, millised valdkonnad on grupi viimaste investeeringute tegemisel olnud prioriteetsed, kuhu on kontsern investeerinud ja millised on investeeringute väljavaated tulevikus. Kęstutis Juščius sõnas selle küsimuse peale, et esmajoones keskendub ettevõte mahepõllumajandusliku ja jätkusuutliku toiduainetetootmise arendamisele alates kasvatamisest kuni lõpptoodete pakendamiseni. Seetõttu on valdav osa uutest investeeringutest suunatud jätkusuutlike põllumajandusmeetodite rakendamisele ja uute tootekategooriate arendamisele. „Alates 2015. aastast on AUGA Group investeerinud üle 15 miljoni euro uutesse maheväetamise, -kasvatuse ja -umbrohutõrje tehnoloogiatesse, karja avapidamisse ning köögiviljade kasvatamise ja töötlemise seadmetesse. 2017. aastal tehti mahetootmisele ülemineku ja haritava maa pindala laiendamise tõttu suuri investeeringuid ehitistesse, masinatesse, seadmetesse ja muudesse varalistesse vahenditesse. Üks olulisi projekte oli uue põlvkonna mobiilse, autonoomse, päikeseenergial töötava kodulinnufarmi projekteerimine ja ehitamine. Mahekanade ja mahemunade turul näeb ettevõtte arenguvõimalusi,“ loetles Juščius kohti, kuhu on olnud tarvis investeerida.

Aga teha on veel palju. Nii on plaanis laiendada kodulinnufarme, alustada uue põlvkonna piimafarmide projekteerimisega ja ehitamisega, tegeleda kombineeritud nuumkarjakasvatusega, hakata maheseemneid idandama ning ette plaanitakse võtta biogaasi teemad – selle muundamine ja puhastamine ja biometaani kasutamine traktorikütusena.

Juščius täiendas, et AUGA Group arendab suletud ahelana toimivat mahepõllundusmudelit, mille eesmärgiks on saavutada sünergia erinevate põllundusvaldkondade vahel ja orgaaniliste jäätmete taaskasutus. „AUGA eesmärgiks on loobuda fossiilsete kütuste kasutamisest, asendades need ettevõtte omatoodetud biogaasiga.“

Suured mahud – veel suuremad plaanid

AUGA Group on võimeline tarnima väga paljusid erinevaid mahetooteid suurtes kogustes. „Me tarnime turule mitmeid värskeid juurvilju, näiteks porgandeid, kartuleid, peete, sibulaid ning ka haruldasemaid juurvilju, nagu pastinaake ja maapirne. Veel ühe olulise tootekategooria moodustavad konserveeritud juurviljad, seened ja kaunviljad. 2017. aastal AUGA Groupi poolt turule toodud toodete seas olid ühed kõige edukamad orgaanilised valmissupid,“ ütles Juščius.

Eelmisel aastal laiendas ettevõte oluliselt tootevalikut, tuues turule orgaanilised kanatooted, millele järgnesid töödeldud teraviljatooted ehk mitmesugused orgaanilised jahud ja orgaaniline külmpressitud rapsiseemneõli. Üheks 2018. aastal turule toodud uueks tooteks olid orgaanilised kanamunad.

Ettevõte arendab ja valmistub praegu turule tooma orgaanilist suhkrut, mis on valmistatud Leedu põldudel kasvatatud suhkrupeedist. „Järgmisena peaksid meie tootevalikusse lisanduma pudelitesse villitud piim ja muud piimatooted. Uued teraviljatooted on tulekul pärast selle aasta saagikoristust,“ rääkis toodetest Juščius.

Sihiks olla Leedu põllumajandussektori kõige nõutum tööandja

Sestap investeerib AUGA Group talentide ligimeelitamisse ja töötajate arengusse. Keskmine palk AUGA Groupis on kõrgem kui Leedu põllumajandussektori keskmine palk. „Me pakume konkurentsivõimelist palka, mis on ligikaudu 10% kõrgem kui Leedu põllumajandussektori keskmine palk. 2017. aastal kasvas keskmine palk Leedu põllumajandussektoris 8,7% võrra ja AUGA Groupis kasvas palk samal ajavahemikul 10,7% võrra,“ tõi Juščius näite töötasudest.

Ta lisas, et tööturul tuleb pingutada, et olla firma, kuhu tahetakse tööle tulla. Nii teeb AUGA Group koostööd põllumajandusasutustega nii Leedus kui ka välismaal, äriühingutega, akadeemilise kogukonnaga ja meediaga. Ettevõte jagab häid tavasid, osaledes mahepõllundusega seotud konverentsidel ja rahvusvahelistel näitustel. „Soovime, et meid nähtaks avatud, edasipüüdliku ja usaldusväärse tööandjana. Seepärast osalema ka noorte talentide programmides. AUGA Group teeb strateegilist koostööd Leedu Aleksandras Stulginskise ülikooliga, mis pakub põllumajanduse vallas spetsiaalseid õppekavu. Eelmisel aastal võttis kontsern tööle 13 praktikanti ja mõned neist liitusid ettevõttega pärast praktikaprogrammi läbimist.“

AUGA Group annab tööd umbes 1200 inimesele erinevates Leedu piirkondades ja 99% töötajatest on kohalikud. „Meil on ka välismaalt pärit töötajaid. Meil töötavad nii mahepõllunduse kõrge kvalifikatsiooniga eksperdid kui ka praktikandid kontoris. Sel aastal käivitasime esmakordselt praktikaprojekti, mille raames töötavad põldudel välismaalt pärit hooajatöölised. Nad õpivad praegu mahepõllunduses töötamist ja võivad tulevikus saada alalisteks töötajateks,“ sõnas mahefirma juht.

Mahetoit peab olema taskukohane kõigile

AUGA Groupi eesmärgiks on pakkuda taskukohast mahetoitu, mis on toodetud kõige säästvamal viisil. Kuna nad on võimelised tarnima erinevaid mahetooteid suurtes kogustes, saavad nad pakkuda parimat hinda. Juščiuse sõnul on mahetoodete tootmine kõrgemate nõuete, väiksema saagikuse ja paljude muude tegurite tõttu alati kallim, kuid ta usub, et mahetooted peaksid muutuma inimestele taskukohasemaks, kui mahepõllumajanduslik tootmine toimub tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele ja mastaabisäästule tõhusalt.

Grupp töötleb enda toorainet, mida turundatakse kolmel viisil: mahepõllumajanduslike toodetena, lepingupõhiseks tootmiseks ja ise töötlemiseks. Kahte viimast kasutatakse lõpptarbijale suunatud toodete tootmiseks, mida müüakse supermarketitele, jaemüüjatele, hulgimüüjatele ja muudele kanalitele.  Juščius ütles, et 2017. aastal oli kaupade ja lõpptarbijatele müük peaaegu tasakaalus.

Rõhk ekspordil

80% AUGA grupi toodangust müüakse välismaal. AUGA tooteid eksporditakse rohkem kui 20 riiki Euroopa Liidus, Aasias ja Lähis-Idas. „Meie peamised eksporditurud on Skandinaavia riigid, Saksamaa, Ühendkuningriik, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja Lõuna-Korea. AUGA Groupi tooteid turustab Ühendkuningriigis „Tree of Life”, kes on seal suurim mahepõllumajanduslike toodete hulgimüüja. Nii on ka Jaapanis, kus nende suurim jaemüügikett AEON ja suurim tervisliku ja orgaanilise toidu turustaja MUSO meie kaupa müüb. AUGA orgaanilisi suppe müüakse ka Jaapanis IKEA kauplustes,“ tõi Kęstutis Juščius näiteid.

Mahe võidab järjest enam poolehoidu

Eurostati andmetel on Euroopa Liidus põllumajandusmaast orgaanilise keskmine osakaal 6,7% ehk kokku 12,1 mln hektarit. Sellest 45,1% on rohumaad, 43,5% põllukultuurid, 10,8% püsikultuurid ja 0,5% muud.  „2016. aastal oli Leedus 2539 mahetootjat, kelle mahepõllumajandusmaa oli 222 000 hektarit, sealhulgas 32,0% rohumaa all, 65,2% põllukultuure ja 2,8% püsikultuure. See tähendab, et 7,6% põllumajandusmaast on liigitatud mahemaaks, mis on rohkem, kui EL keskmine 6,7%,“ selgitas maheturu olukorda Juščius. Ta lisas, et Leedus kasvab mahepõllumajanduslike toodete vastu huvi.  „AUGA Groupi algatatud ja turu-uuringufirma Spinter tyrimai korraldatud esinduslik uuring näitab, et 2/3 leedulastest eelistab mahetooteid ja nende kasvatajaid, samal ajal kui Euroopa Orgaanilise Põllumajanduse märki (roheline leht) tunnustab 59% riigi elanikkonnast.“

Küsimusele, milline paistab Leedu suurtootjale meie Eesti maheturg, vastas Kęstutis Juščius, et AUGA grupp näeb Eestit potentsiaalse turuna. „Mahepõllumajandus on Eestis väga tugev ja Eesti tarbijad võtavad omaks üha enam mahepõllumajanduslikke tooteid. Juhtivate Euroopa mahekaupa tootvate riikide seas, näiteks Taani ja Rootsi mõju on tunda Balti turgudest kõige enam Eestis. Praegu on AUGAl Eestis piiratud müük, oleme sees RIMI kauplustes ja Stockmannis, kuid selle laiendamiseks on käivad jätkuvad ja paljutõotavad läbirääkimised. AUGA eesmärk on olla kõigis suuremates jaemüügiahelates ja väiksemates mahepoodides Eestis, tarnides nii otse kui ka turustajate kaudu,“ vastas ta.

Juht kes suudab enda ümber koondada hea tiimi

Auga Group AB juht Kestutis Juscius on uute ideede genereerija, kes annab ärile uued strateegilised suunad ja inspireerib käegakatsutavaid muutusi. Ta on võimeline enda ümber koondama pühendunud professionaalide meeskonna, kes suudavad vormida ideedest kasumlikud tooted.

Kestutis Juscius sündis 1973. aastal Siauliais, Leedus. 1994 lõpetas ta Vilniuse Ülikoolis ärijuhtimise. Ta asutas oma esimese eduka äri koos sõpradega juba ülikooli ajal. Ettevõte tegeles riiete tootmise ja müügiga, millega ta teenis oma algkapitali. Olles veidi raha teeninud, otsustas ta teha teoks unistuse, mis oli teda juba keskkoolist alates saatnud – hakata seenekasvatajaks.1993. aastal ostis Kestutis kodulinnas ruumid oma esimese seenefarmi rajamiseks. Esimesed kolm ettevõtlusaastat olid rasked – seente kasvatamise protsess osutus keerulisemaks kui ta oli arvanud. 1997. aastal hakkas ettevõte kasumit teenima ja äri laienema. Tol hetkel oli tootmisvõimsus 30 tonni kuus. Peale võimekuse tõstmisse investeerimist jõuti 2007. aastaks 700 tonnini kuus.Samal aastal omandas Kestutis Juscius suurima seenekasvatuse kompleksi Kashiri linnas Venemaal. Ta maksis kahjumis ettevõtte eest 85 miljonit vene rubla (umbes 2,55 miljonit eurot). Asutati uus ettevõte – Natsionalnaya Grybnaya Kompanya Kashira. 2013. aastal seati sisse partnerlus Vene ettevõttega, mis tootis seente jaoks komposti. Sellest partnerlusest sai Natsionalnaya Grybnaya Kompanya Kashira tugevaks kasvuks ja arenguks vajalik vundament. Omandamise hetkel tootis ettevõte 20 tonni seeni kuus, 2017. aasta detsembriks oli tootmisvõimsus jõudnud rekordilise 560 tonnini kuus. Ettevõtte 10-aastase tegevuse jooksul taasinvesteeriti kogu kasum ning laenatud kapital äri arendamisse. Tänaseks on tegemist suurima ja kõige arenenuma kasvatuskompleksiga Venemaal. Ettevõtte müügilepingus on tehingu summaks 31 miljonit eurot.Samal ajal tegutses Leedus edukalt seenekasvatuse ettevõte Baltic Champs, mis on samuti Kestutis Jusciuse asutatud ja kuulub viie suurima seenekasvataja hulka Euroopas. 2012. aastal ostis Juscius oma esimese põllumajandusettevõtte, samuti Siauliai regioonis ja hakkas katsetama, kas kasutatud seenekompostiga saaks mahedalt kasvatatud köögivilju väetada. Seenekasvatusega seoses tekkis piisavalt komposti, et väetada 3000 ha maad.Tekkisid uued mõtted seoses mahepõllumajanduse arendamisega. 2013. aastal hakkas ta läbirääkimisi pidama Leedu suurima valdusettevõttega Agrowill Group, mis tol hetkel oli silmitsi finantsprobleemidega ja saneerimisel. 2014 allkirjastati tehing ja seenekasvatusettevõte ühines Agrowill Groupiga spetsialiseerudes põllumajandusele ja loomakasvatusele. Selle tulemusel sai Kestutis Juscius, läbi oma ettevõtte Baltic Champs Group, kontrolli uue ühinenud ettevõtte üle.2017 lõppes AUGA Groupi üleminek mahepõllundusele. Tol aastal väljastati saagile mahesertifikaat ja saak müüdi vastava kasumimarginaaliga. Juba 2017. aasta finantstulemused peegeldavad mahepõllundusele ülemineku positiivset mõju.Peale seda kui ärimudel end õigustas, laiendas AUGA Group veelgi oma äritegevust ostes 2017. aastal juurde maad. Ostetud ettevõtted KTG Agrar (7000 ha haritavat maad) ja Raseiniu Agra (5200 ha haritavat maad) kasvatavad AUGA Groupi hallatava pindala 25 000 hektarilt aastal 2016 kuni 37 000 hektarini aastal 2018, kui viimane ostutehing lõpule jõuab.2018 andis AUGA Group teada, et soovib koguda 20 miljonit eurot täiendavat omakapitalirahastust läbi avaliku pakkumise, mida kasutataks käimasolevate ostude finantseerimiseks ja tulevikus äri laiendamisse investeerimiseks.Käesoleval hetkel on AUGA Group üks suurimaid vertikaalselt integreeritud mahetoidutootjaid Euroopas.