Tamm vastas infotunnis küsimustele mesilasperede kaitse kohta

Talvik tõi esile, et eelmisel aastal oli meil mesilaste surmaga lõppenud juhtumeid, mis tulenesid, nagu uurimine näitas, valesti kasutatud põllumajandusmürkidest. Ta soovis teada, mida on aasta jooksul tehtud selle nimel, et sellised mürgitamisjuhtumid ära kaoksid Eestis ja üldse mürke vähem kasutataks põllumajanduses vaid ka maanteedel, raudteedel.

Tamm nentis, et eelmisel aastal olid tõesti mõned juhtumid sellised, kus mesilaspered hukkusid selle läbi, et kasutati mitte õiget taimekaitsevahendit. Tema sõnul mürk ei ole õige sõna, põllumajanduses kasutatakse taimekaitsevahendit. „Sellest on tehtud väga olulised järeldused,“ kinnitas minister. Ta selgitas, et see põllumees, kes kasutas valet taimekaitsevahendit, mille läbi mesilased hukkusid leidis kohtuvälise kokkuleppe ja hüvitas kahju selle mesilaspere omanikule.

„Peale seda me oleme teemasse suhtunud väga resoluutselt. On toimunud väga palju nõupidamisi nii mesinike kui ka põllumeeste vahel. Ja põllumehed on kinnitanud, et sellel aastal ükski mesilaspere ei peaks hukkuma nende süü läbi. See on nende vastastikune kokkulepe ja vastastikune koostöö, sest vastandada mesinikke ja põllumehi ei ole nagu õige, sest nad on tegelikult liitlased – ei saa ka põllumees hakkama ilma mesilasperedeta,“ ütles Tamm. Ta selgitas, et kindlasti on nüüd keelatud pritsimine siis, kui on õitsemise aeg ja pritsida saab ainult öösel kella 22-st kuni hommikul kella 5-ni, siis kui mesilased ei lenda. See on üks võimalus. Eesti toetas ka mesilastele ohtlike kemikaalide – neonikotinoidide keelustamist avamaakasvatuses – me hääletasime Euroopa Liidus selle poolt, et need ära keelata. Nii et on asutud päris olulisi samme, märkis Tamm.

Ministri sõnul on nõupidamiste laua taga istunud ka Eesti Raudtee esindajad ja teised, kes tegelevad taimekaitsevahenditega. „Mis puudutab glüfosaati ja pritsimist liiklusmärkide ümbruses, sildade juures, siis on ka Maanteeameti teadlikkus oluliselt kasvanud, nad kasutavad seda minimaalselt. Seal, kus ei ole võimalik seda välistada, on raudteetammide pritsimine. Sest ei ole leitud sellist loodussõbralikku ja keskkonnasõbralikku vahendit, millega seda teha. Aga teadlased on kinnitanud, et glüfosaadi mõju inimese tervisele on minimaalne,“ ütles minister.