• 26.07.18, 11:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa Kohtus: GMO on GMO

Eile otsustas Euroopa Kohus, et mistahes ülitäpsete geenitehnoloogiate abil tehtud muudatustega organismid tuleb siiski GMOks liigitada.
Euroopa Kohtus: GMO on GMO
  • Euroopa Kohtus: GMO on GMO Foto: Postimees/Scanpix
Mutageneesi teel saadud organismid on GMO direktiivi tähenduses GMOd ehk geneetiliselt muundatud organismid. Sellest tulenevalt kuuluvad need organismid ka GMOde direktiivi alla ning neile kehtivad selles direktiivis kehtestatud kohustused.
Euroopa Kohtu otsus on vastuolus kohtu kohtujuristi arvamusega, kes jaanuaris väitis, et tuleks lubada uusi tehnikaid. Kohtujuristi tehtud ettepanek oli, et täpsete või geeni vaid osaliselt muutvate tehnoloogiate puhul tehtaks erisus ning need võiks nimetada hoopis genome editing’iks, sest tegu on pisikeste muudatustega, nii väikestega, et sellised muutused võivad tekkida ka looduslikul teel. Paraku tegi kohus seekord oma tavapraktikas erandi ja otsustas kohtujuristi soovitustest mitte lähtuda, vahendab BBC.
loe lisaks
Haiguskindlamad taime- ja loomaliigid – uus sordiaretus­tehnoloogia on abiks
Selline lahendus ei rõõmusta teadlasi. Lõuna-Walesi ülikooli biotehnoloogia professor Denis Murphy ütles, et otsus muudab kõik uue genoomi redigeeritud organismid reguleerituks nii, nagu oleks need tuletatud klassikalisest GM-st või transgeensetest meetoditest, mis on välja töötatud 1980ndatel.
Saksamaa keemiatööstuse ühendus VCI, mis esindab selliseid ettevõtteid nagu Bayer, BASF ja Merck KGaA, märkis Reutersi vahendusel, et kohtu otsus ei soosi teaduse arengut.
VCI ärijuht Utz Tillmann peab seda otsust arusaamatuks. „Otsus ei soosi arenguid põllumajanduses, see takistab tervemate ja suuremasaagiliste taimede aretamist. Lisaks takistab see ka bioloogiliste ravimite ja biokütuste tootmist,“ sõnas Utz.
Ta rõhutas, et Euroopa Kohtu hinnang genoomi toimetamismeetodite reguleerimise kohta on vale, sest Crispr/Cas meetodeid kasutavad teadlased saavutavad samad tulemused kui tavapärase aretusega, aga palju kiiremini.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:53
Baltic Vianco juht: kui sinikeel siia ei jõua, on oodata Eesti veiseliha nõudluse tõusu
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele