Põlluinfo: Millised tööd põllul on veel vaja ära teha?

Viimase perioodi sajud on mõjutavad soodsalt limuste (teod ja nälkjad) arvukust, seega käige ja jälgige külve. Eelkõige neid piirkondi, kus on varasemalt kahjustusi esinenud, samuti tuleks kõrgendatud tähelepanuga jälgida külve, mis on tehtud rohumaa järgi. Väga oluline on kaitsta taimi limuste eest, kui taimed on idanemas ja kohe pärast idanemist, sest siis on tehtud kahju suurim. Tõrjeks sobivad raudfosfaadi toimeainega limuste tõrjevahend Sluxx HP, mis on võrreldes metaldehüüdi toimeainetega toodetega (Lima Oro, Gusto) ilmastikukindlam. Toode Gusto on sarnane Lima Oro’ga (sama toimeaine metaldehüüd), kuid erinevus on tema täiendatud formulatsioonis, mis teeb ta püsivamaks vihma eest. Erinevus on ka toimeaine sisalduses ning kulunormis: 30 g/kg metaldehüüdi ja kulunorm 6 kg/ha. Siiski tuleb vältida kasutamist, kui on oodata tugevat vihma, sest see võib vähendada graanulite toime tõhusust. Kui on tõenäoline nälkjate ja tigude ulatuslik rünnak ja nälkjate ja tigude tõhus tõrje nõuab rohkem kui kahte kasutuskorda, tuleb kasutada toodet Sluxx HP.

Suviraps valmib

Kuna suvirapsid hakkavad jõudma küpsemise lõpufaasi, siis on võimalik anda lisakaitse saagile erinevate kleepainete kasutamisega nagu nt Laminex (sisaldab 45% stüreen-butadieen kopolümeeri). Peamiseks kõdraliimi kasutamise eesmärgiks on vältida kõtrade purunemist ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu, mis võivad olla tingitud päevase ning öise temperatuuri muutustest, sademetele järgnevast päikesepaistest, tuulest, haigustest – eelkõige kuivlaiksusest ja paljust must. Laminex kaitseb kõtru purunemise eest ning vähendab koristuseelset ja koristusel tekkivat saagikadu. Saagikaod on sageli suured koristusaegsel kuumaperioodil, eriti ebaühtlaselt valminud kultuuri puhul. Laminexi kasutamine vähendab isekülvi, mis omakorda vähendab herbitsiidide kasutamise vajadust või väiksemat kulu herbitsiididele järgnevas kultuuris.

Laminex katab kõdrad unikaalse kilega, mis ei lase vett kõtradesse, kuid samas laseb seemnete küpsemise ajal niiskusel aurustuda. Sellega seoses suureneb õlisisaldus seemnetes. Laminex´i kasutatakse rapsi töötlemiseks umbes 2-3 nädalat enne koristust, sel ajal on kõdrad kolletunud ja seemned neis on pruunikirjud, samuti saab keerata kõtra osaliselt ümber näpu ehk V- kujuliseks painutada, nii et kõdrad ei murdu. Kulunorm 0,8-1,0 l/ha. Väiksem kulunorm annab kaitse 3 nädalaks suurem 4-5 nädalaks. Kui eeldate, et koristuseni läheb rohkem kui 2-3 nädalat kasutage kõrgemat kulunormi. Soovituslik veekulu 200-350 l/ha. Laminex´i võib segada nii desikantidega (Reglone Super, Dessica jt) kui glüfosaatidega (Barclay Barbarian Biograde 360,jt). Koristuseelsest umbrohutõrjest ja närvutamisest oli juttu taimekasvatusalastes nõuannetes nädal 31. Laminexi võib kasutada ka põldubade saagikadude vähendamiseks.

Kapsa-tuhktäid talirapsi taimedel

Nii talirapsis kui suvirapsis on viimasel ajal märgata arvukalt Kapsa-tuhktäid (Brevicoryne brassicae). Suvirapsile nad ilmselt mingit suurt kahju enam ei tekita, kuid talirapsi võiks jälgida, kuna taimed on väikesed. Nad on kollakasrohelised, umbes 2 mm pikkused tiibadega või tiivutud putukad, kaetud halli tuhkja kirmega. Visuaalselt näemegi halli massi. Kapsa-tuhktäi võib ristõieliste kasvuperioodil anda arvukalt uusi põlvkondi. Nad talvituvad munadena umbrohtudel või taimejäänustel. Kahjustavad kõik liikuvad arengujärgud, kes imevad taimemahla. Selle tagajärjel kahjustuskoht muutub kollaseks ja kortsuliseks, lehed tõmbuvad keerdu, taim muutub sinakaks/lillakaks. Massilise kahjustuse korral taim kängub, kolletub ja võib isegi kuivada. Kapsa-tuhktäi kolooniaid võib leida algul lehe alumiselt, kuid hiljem ka pealmiselt küljelt. Peale otsese kahju on kapsa-tuhktäi ka paljude viirushaiguste siirutajaks. Esimesed kolooniad ilmuvad põlluservadel. Tõrje kriteeriumiks on, kui põllu äärel leitakse ühe ruutmeetri kohta kaks tuhktäi kolooniat ja 10% taimedest on asustatud üksikute kolooniatega. Tõrjeks sobivad kõik rapsile registreeritud tooted nt Fastac 50, Decis Mega, Karate Zeon,Proteus OD jt

Ristiku koristuseelne närvutamine

Eelmine nädal juhtusin ka punase ristiku seemnepõllule. Seeme oli küps, aga koristamine keeruline, kuna lehestik on roheline ning kombainiga koristades jõudlus väike ning koristuskaod suured, sest ummistab kombaini ning seeme ei tule lahti. Lahenduseks on kasutada desikante koristuseelselt. Ristiku seemnepõllul kasutatakse Reglone Super’it, siis kui 75-90% nuttidest on pruunistunud, kulunorm 3,0-4,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Punasel ja valgel ristikul võib kasutada ka Dessica´t. Pritsitakse kui seeme on küps, 2-3 päeva enne eeldatavat koristamist. Koristatakse kohe pärast täielikku närbumist. Koristuse hilinemine võib põhjustada seemnete kasvama minekut. Dessica kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 2 päeva. Madalamat kulunormi kasutada väiksema tihedusega vähem umbrohtunud ristiku puhul.

Lutserni, ristiku, herne ja põldoa tõrje talirapsis

Juhul, kui on probleemiks liblikõieline kultuur talirapsis saab edukalt kasutada uut talirapsi toodet Belkar 0,25 l/ha segatuma Metazamix´ga 0,6 l/ha mõjub hästi ristikule ja lutsernile. Mõlemad tooted sisaldavad pikloraami, mis on tuntud herbitsiidist Galera. Kahe toote kooskasutamisel saab piisavalt palju toimeainet efektiivseks tõrjeks. Segu kasutatakse siis, kui talirapsil on vähemalt 2-4 pärislehte ja umbrohi peab olema tärganud. Tooted tõrjuvad ka teisi kaheidulehelisi umbrohtusid. Loe lähemalt siit. Soolotootena on Metazamixil, kulunormiga 0,8 l/ha hea efektiivsus herne ja oa varise suhtes, kuna lisaks pikloraamile mõjub varisele ka aminopüraliid, aga ainult sel juhul kui varis pole suurem kui 10 cm. Suuremate taimede puhul võib kasvukuhik küll hävida, kuid taim jääb roheliseks, seega pidurdub taime kasv. Siiski väga head efektiivsust ei tasu oodata. Ei saa välistada suuremate taimede puhul ka uuesti kasvama minekut. Lisaks sobib liblikõieliste varise tõrjeks Lontrel 72 SG, kulunormiga 125-165 g/ha või Clap Forte´t kulunormiga 165 g/ha. Samuti on lubatud kasutada sügisel Galera analoogi Barca 334 SL, mille kasutamise aeg on rapsi 3-5 pärislehe faasis kulunormiga 0,2 l/ha. Kõikidele viimati mainutud toodetele lisada 0,5 l/ha Dassoili või 0,1 l/ha supermärgajat Hefe Elit.

Talirapsi toiteainevajadusest ja leheväetistest

Kuna esimesed talirapsi külvid on juba 3-4 lehe faasis, varajased külvid veel suuremad ja kasvuregulaatorite kasutamise aeg jõuab kätte, talirapsi kasvureguleerimisest oli juttu eelmises taimekasvatusalastes nõuannetes nädal 34 võib pritsimise ühildada leheväetistega.

Lehe kaudu antavate väetiste vajadus sõltub toiteainetesisaldusest mullas. Vajadus on seda suurem, kui teatud toiteelementi ei saa taim mullast kätte. Siin võib põhjuseid olla mitmeid, eelkõige on selleks mulla pH, samuti mulla lõimis, ilmastik jne. Mõningatel juhtudel on lehe kaudu andmine ainuke võimalus, kuidas tagada taimele piisav toiteelementidega varustatus. Kui mullas on piisavalt toiteelemente ja nende kättesaadavus on hea, pole leheväetised üldjuhul vajalikud. Põhiväetised antakse enamasti koos külviga, samuti väävel ja magneesium. Sageli sisaldab põhiväetis boori, kuid rapsi boorivajadus on sageli suurem kui põhiväetisest saadav elemendi hulk.

Kaalium on talve ja külmakindluse seisukohalt üks olulisemaid elemente. Kaalium soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning talve- ja külmakindlamad. Kui põhiväetisega ei saanud taimed piisavalt kaaliumi, on võimalik kasutada kaaliumi sisaldavat leheväetist Krista K Plus (N 13,7%, K2O 46,3%), Krista SOP (K2O 52% ja S 18%) ja Viva Gel 10-10-50+ME, Viva Gel K-S (K2O 50%, S 18%). Kaaliumipuudust soodustavateks teguriteks on happelised (madal pH) või kerged leostunud mullad, põuatingimused, tugevad vihmasajud (toitainete leostumine) või liigniiskus, rasked savimullad, mullad väikese K-varuga ja magneesiumirikkad mullad.

Fosfori vajadus rapsil rahuldatakse sageli põhiväetise andmisega. Fosfor soodustab kultuuri paremat arengut, suureneb talvekindlus ja paraneb saagikus. Fosforipuudusel on taimedel kidur kasv, juuresüsteem on halvasti arenenud, selleläbi väheneb talvekindlus ning hiljem saagikus. Väga hea on kombineerida erinevaid leheväetisi omavahel, nt Kristalon Yellow, kus on kõrge fosfor juurestiku arengu soodustamiseks ja Viva Gel 10-10-50 või Krista K Plus kõrge kaaliumisisaldusega, talvekindluse suurendamiseks või nt Krista MAP (N 21%, P2O5 61%) + Krista K jne. Suurepärane lahendus on kasutada kõrge K ja P sisaldusega toodet Nu-Phos 38 (N 52 g/l, P2O5 380 g/l, K2O 201 g/l) või kõrge fosforiga kompleksleheväetisi Viva Gel 10-50-10. YaraVita KombiPhos (P2O5 440 g/l, K2O 75 g/l, MgO 67 g/l, Mn 10 g/l, Zn 5 g/l).

Väävlit vajab taliraps 3 tonni saagi moodustumiseks 30-40 kg/ha. Väävlipuuduse avastamine hooaja alguses on väga oluline, sest raps on eriti tundlik väävlipuuduse suhtes. Sellega seoses võib tekkida märkimisväärne majandusliku tulu kaotus. Esimene puudustunnus algab noorematest lehtedest, kus lehed muutuvad kollaseks (marmorjaks), kollasus algab lehe servadest. Teine väga selge tunnus ilmneb õitsemisel, kus õied on väikesed ja kroonlehed kahvatu värvusega. Väävel soodustab õitsemist, ühtlasemat valmimist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust. Lehe kaudu saab väävlit anda lisaks YaraVita Thiotrac’ga (N 200 g/l, S 300 g/l), Hefe Efect S (N 207 g/l, S 300 g/l) või kompleksmikroväetisi väävliga Profi Raps, Hefe Doctor S, Boson. Väävlipuudust soodustavateks teguriteks on happelised või kerged leostunud mullad, madal orgaanilise aine sisaldus mullas ning muldade halb õhustatus (gleistunud mullad).

Magneesiumi tarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel, 3 tonni saagi saamiseks tuleks anda 20-30 kg/ha magneesiumi. Magneesiumi puuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest. Magneesium soodustab paremat kasvu, soodustab õitsemist ja ühtlasemat valmimist, suurendab saagikust ning seemnete õlisisaldust. Lisaks põhiväetisele saab magneesiumi anda ka lehe kaudu nt. magneesiumsulfaadina MagnuS (S 13%, MgO 16%), EPSO Top (S 14%, MgO 16%) või kompleksmikroväetistes koostisosana nagu Profi Raps,YaraVita Brassitrel PRO, Profi Basis Plus, YaraVita Gramitrel, Boson, Epso Combitop, Epso Microtop.Magneesiumipuudust soodustavateks teguriteks on liiv- või happelised mullad, kaaliumirikkad mullad, mullad, mis saavad suures koguses kaaliumväetist, külm ja niiske ilmastik.

Boor’i vajab raps umbes 400-500g/ha. Boor vähendab taimede kadu talvitumisel, soodustab nende kasvu ja suurendab toitainete omastamise võimet ning valmistab ette kiiret kevadist narmasjuurte arengut. Tänu boorile on taimedel rikkalikum õitsemine, ühtlasem valmimine, saagikus ning seemnete õlisisaldus. Booripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Boori on soovitav lisada näiteks koos kasvuregulaatoriga paagisegusse 1,0-2,0 l/ha Profi Boor 150 (B 150 g/l), YaraVita Bortrac (B 150 g/l), Foliarel QS 21% Boor (B 210 g/kg), samuti võib kasutada mõnda boori sisaldavat kompleksmikroväetist nagu Profi Raps, Boson, YaraVita Brassitel PRO, Epso Microtop jt. Booripuudust soodustavateks teguriteks on liivmullad, lämmastiku või kaltsiumi suur sisaldus mullas ehk kõrge pH-ga mullad, külm ja niiske ilm, põud. Kindlasti tuleks anda boori värskelt lubjatud muldadele.

Mangaan’i vajadus rapsil on umbes 750-1250g/ha. Mangaan aktiviseerib ensüümide toimet ning fotosünteesi. Alandab nitraatide sisaldust seemnetes ja suurendab proteiini sisaldust. Mangaanipuudus võib põhjustada ähmaseid kollaseid laike esmalt hiljuti täissuuruse saavutanud noorematel lehtedel. Lehtedel võivad tekkida kärbunud täpid ning rapsi kasv võib pidurduda ning hilineb kõtrade täitumine. Sageli võib segi ajada selle magneesiumipuudusega, kuid viimase puhul tekib lehtedel punetus. Mangaanivajaduse rahuldamiseks sobivad tooted on Profi Mangaan-nitraat (N 110 g/l, Mn 235 g/l), YaraVita Mantrac Pro (N 69 g/l, Mn 500 g/l),mangaansulfaat (Mn 31%). Mangaanipuudust soodustavateks teguriteks on orgaanilise aine rikkad mullad, liivmullad, tuhkja struktuuriga mullad, kõrge pH-ga mullad,hiljuti lubjatud mullad, kuna Mn omastamist piirab kõrge Ca tase mullas, külm ja niiske ilmastik.

Lisaks vajab raps vaske 50-100 g/ha, tsinki 200-400g/ha ja molübdeeni 10-15g/ha. Vajadusel soovitame kasutada spetsiaalselt rapsile mõeldud kompleksmikroväetisi, mis sisaldavad vajalikke toiteelemente naguProfi Raps, YaraVita Brassitrel Pro ja Boson, samuti YaraVita Universal Bio, erinevaid Viva Gel’e võiKristalon’e. Teatud toiteelemendi vajaduse rahuldamiseks kasutada nt Profi Vask (N 52 g/l, Cu 119 g/l), Profi Tsink (N 57 g/l, Zn 134 g/l), YaraVita Zintrac’i (Zn 700 g/l), YaraVita Mantrac Pro’d (N 69 g/l, Mn 500 g/l) jt.

Mahetootjatele sobiv põhiväetis on Patentkali, mis sisaldab kaaliumi (K2O 30%), magneesiumi (MgO 10%) ja väävlit (SO3 42,5%). Lisaks on mahesertifikaadiga lehekaudsed tooted EPSO Top (MgO 16%, SO3 32,5%), EPSO Combitop (MgO 13%, SO3 34%, Mn 4%, Zn 1%) ja EPSO Microtop (MgO 15%, SO3 31%, B 0,9%, Mn 1%). Taimede kasvu ergutamiseks ja toiteelementide puuduse vältimiseks on Scandagra Eestil pakkuda mahetootjatele mitmeid tooteid, millega saab tutvuda www.scandagra.ee .

Paagisegudele võib alati lisada aminohapet Prolis 2g/ha, mis tugevdab taimede elujõulisust, ergutab narmasjuurte ning klorofülli moodustumist. Aitab taimedel kiiremini taastuda pärast ebasoodsate tingimuste lõppu. Samuti suurendab külmataluvust, parandab talvekindlust. Aminohapete pritsimine kasvuaegselt on juba suhteliselt tavapärane viis tugevdada taimikut. Eestis läbiviidud põldkatsete tulemused on kinnitanud, etProlise pritsimine on avaldanud positiivset mõju talvitumisele kui saagile.

Lisaks võib kasutada erinevaid biostimulaatoreid nt Amalgerol Essence, mis on ühtlasi mulla pinnale sattudes soodustab bioloogilist aktiivsust mullas. Amalgerol Essence taime rohelisele lehele pritsides toimib biostimulaatorina. Amalgerol Essence laiendab juuresüsteemi ning tänu tugevamatele ja hargnenud juurtele, suudavad taimed vajalikul ajal omastada vett ja toitaineid. Heas toitumuses taimedel on tugev vastupanuvõime kahjustajatele ja stressile, mida võib põhjustada nt eelseisev külm talv. Amalgeroli võib segada leheväetisega või herbitsiidiga, kulunorm 2,0-3,0 l/ha. Amalgerol Essence on lubatud kasutada ka maheviljeluses.

Eelseisvaks talveks aitab paremini ettevalmistada taime ka paagisegusse UBP-110 lisamine, millest oli juttu kasvuregulaatoritest rääkiva põlluinfo juures, nädal 34.

Orasheina ja teiste kõrreliste ning kaheiduleheliste umbrohtude külvieelne ja külvijärgne tõrje glüfosaatidega.

Külvieelselt või külvijärgselt umbrohtude pritsimiseks on kõige soodsam siis kasutada erinevaid glüfosaati sisaldavaid tooteid. Kasutades peale külvi ei tohi kultuur olla tärganud, külvieelselt kasutage vähemalt 2 päeva varem. Roundup FL 450 mõju on märgata 5 – 10 päeva pärast pritsimist. Umbrohud hävivad täielikult 2-3 nädala pärast. Täieliku efekti saavutamiseks peab pritsima kui õhutemperatuur on vahemikus 15°-25° C, õhuniiskus on kõrge ja umbrohud on aktiivse kasvu staadiumis. Roundup FL 450 toimib ka madalatel temperatuuridel, kuid siis on mõju märgata hiljem. Mitmeaastastel umbrohtudel, nt orasheinal, peab olema vähemalt 3-4 lehte, et preparaat saaks imenduda taimesse ja sealtkaudu juurtesse. Kuna Roundup FL 450 imendumine taimesse on kiire, siis optimaalsetes tingimustes pritsimisel on preparaadi vihmakindlus üheaastastel kõrrelistel umbrohtudel 1 tund, orasheinal 2 tundi ja mitmeaastastel umbrohtudel 4 tundi. Kulunorm 1,2-3,2 l/ha. Tutvu ka Roundup FL 450 sügishooaja pakkumisega.

Kõrrepõllul pärast teravilja koristamist on lubatud kasutada glüfosaati Ranger XL, kuid see toode ei ole registreeritud kasutamiseks külvijärgselt. Kõrrepõllul lastakse orasheinal kasvada vähemalt 3-6 pärisleheni. Iga pritsimine võib anda küllalt häid tulemusi hilissügiseni; isegi öökülm kuni -3°C ei mõjuta oluliselt tulemust. Põldu võib harida 4 – 5 päeva pärast pritsimist. Siiski tuleb arvestada, et täieliku efekti saavutamiseks peab pritsima kui õhutemperatuur on vahemikus 15-25°C, õhuniiskus kõrge ja umbrohud on aktiivse kasvu staadiumis. Vihmakindlus sõltuvalt umbrohtudest 1-4 tundi. Kulunorm 1,5-6,0 l/ha. Ka Barclay Barbarian Biograde 360 on lubatud kasutada sarnaselt Ranger XL-le, kõrrepõllul peale koristamist kuid mitte peale külvi enne kultuuri tärkamist, kulunorm 4,0 l/ha. Barclay Barbarian Biograde 360 vihmakindlus on 6 tundi.

Kyleo, mis sisaldab peale glüfosaadi toimeaine lisaks veel 160g/l 2,4 D on lubatud teravilja kõrrepõldudel kasutada sõltuvalt umbrohtumusest normiga 2,0-5,0 l/ha. Kyleo mõju üheaastastele umbrohtudele on märgatav 2-4 päeva möödudes, mitmeaastastel umbrohtudel 7 päeva möödudes. 2-3 nädala möödudes on umbrohi täielikult hävinud. Kyleo mõjub efektiivseimalt umbrohule, millel on tugevad lehed (orasheinal vähemalt 3-4 lehte), toode on väga hea mõjuga põldosjale. Pritsima peab mitte vähem kui 3 tundi enne vihma. Kyleo toime on efektiivseim kui õhutemperatuur on +8 – +25°C ja on piisavalt niiske. Samuti pole lubatud kasutada peale külvi ja enne kultuuri tärkamist.

Güfosaadiga koos on võimalus koos kasutada põhu lagundamiseks ja mullastruktuuri parandamiseks preparaati Amalgerol Essence, lisaks kombineerida bakterpreparaadiga BactoMix 5. Teistest teraviljadele mõeldud herbitsiididest tuleb juttu järgmine nädal.

Tiiu Annuk

agronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee