Hannes Prits: sõltume maailmaturu hindadest

Möödunud aastal varus Estover Piimatööstus ca 60 000 tonni toorpiima, keskmiseks hinnaks kujunes neil 335 eurot tonn.

„Hetkel on Eesti statistiline keskmine piimahind 296 eurot tonni kohta. Estover Piimatööstus maksab oma hankijatele sellest enam. Viimase kuu kuumade ilmade põhjusel on varutav piimakogus küll pisut vähenenud, ent suures plaanis ettevõtetele, kes maksavad piima eest korrektselt, turuhinna alusel või isegi enam, piima ikka jagub,“ rääkis piimahindadest ja -kogustest Estover Piimatööstus OÜ tegevjuht Hannes Prits.

Põud on tõstnud ja tõstmas oluliselt sööda hindu, kas see tõstab ka toorpiima hinda, ei taha Prits prognoosida. „Piima hinna ennustamine on tänamatu tegevus. Põud ei ole olnud üle-euroopaline, küll aga on valusalt puudutanud osasid Põhja-Euroopa ja ka Eesti piirkondi. Piima hind sõltub selgelt maailmaturust. Näeme, et tänane toorpiima hinnatase Eestis on veel selline, mis annab võimaluse vähemalt osade kaubagruppide lõikes teha ka eksportmüüke. Juhul kui kohapealne hind peaks aga tõusma, ilma, et toodete maailmaturu hinnad samuti kasvaksid, muutub ka eksport keeruliseks,“ selgitas ta.

Maailmaturul toimuv paneb asjad paika

Küsimusele, et kui meie turule tuleb uus, ühistuline piimatööstus, mis on plaanis ehitada EPiimal Paidesse, kuidas see turgu muudab just toorpiima osas, vastas Hannes Prits, et hetkeseisuga on uuest, n-n ühistulisest tehasest jätkuvalt väga vähe teada ja mõnes osas on info olnud ka vastandlik. „Algselt jäi avalikust infost mulje, et tegemist on pigem Aasia turgudele suunatud tehasega, kui ajakirjanduse veergudel nimetati korduvalt võimalike strateegiliste investoritena Jaapani päritolu Marubeni kontserni, räägitud on ka võimalikust Hiina turust. Viimase info kohaselt on investoriks üllatuslikult aga hoopis Hollandi ettevõte Interfood Holding BV. Kõrvaltvaatajatena tundub, et projekti elluviimine on osutunud suhteliselt keeruliseks, hoolimata suurest riigi toetusest. Raske on uskuda, et kõik läbikäinud investorid on ühtviisi samast toodangust huvitatud, mis omakorda seab kahtluse alla selle, et kas toodangu suund on üleüldse lõplikult paika pandud? Sellest edasi sõltub aga ju kogu edasine tegevus – ehitus, seadmed-masinad jne.,“ rääkis Prits. „Ajakirjanduse vahendusel on räägitud bulk juustu (tükijuust) tootvast moodsast tehasest, mis soovib varuda pea poole Eesti toorpiimast. Baltikumi toorpiima turg on omavahel tihedalt seotud ja paljud tootjad varuvad toorpiima, lisaks oma koduturule ka mõnest teisest regiooni riigist. Näitena saab siin tuua kasvõi EPiima, kes teadaolevalt varub arvestatava osa piima Lätist. Selleks, et selline kogus piima, 1000 tonni päevas, kokku osta, tuleks see n-ö üle osta tänastelt varujatelt, kelleks on siis nii Eesti, Läti kui ka Leedu tootjad.“

Prits lisas, et bulk juustul on selge maailmaturu hind. Isegi kui Baltikumi mõistes suurtootmine tähendaks konkurentsivõimelisemat hinda, siis kujuneks piimahind, mida on võimalik maksta, ikkagi maailmaturul. „Kas sellisena kujunev piimahind ikkagi ületab alati kohalikku turuhinda, on küsitav. Väga keeruline on näha, kuidas saaks toimuda nii suur muutus Baltikumi toorpiima turul. Ettevaatlikuks teeb ka Läti n-n ühistuliste piimatööstuste kogemus, millised tänaseks on mitu korda omanikku vahetanud,“ lisas ta.

Estoveri Piimatööstuse juht kinnitab, et Estover on alati varunud tootmiseks piima Eestist ning on oma tarnijatele kindel nii täna kui ka tulevikus.

Korralik käibekasv

2017. aasta käibeks kujunes Estover Piimatööstusel 27,6 miljonit eurot, mis on 5 miljonit suurem kui 2016. aastal. Hannes Pritsi sõnu on edu taga piimatoodete hinnataseme tõus. Tema sõnul piimatoodete hinnatase möödunud aastal kasvas, võrreldes eelneva aastaga mil turud olid üldises madalseisus. Samas polnud see muutus võrdeline piimahinna tõusuga.

„2016. aastaga võrreldes õnnestus meil aga oluliselt suurendada kodujuustu ja toorjuustu müüki, samas kui juustu müük oli stabiilne,“ täpsustas ta.Kodujuustu müügile aitas kaasa tehtud investeering, mille abil laiendati kodujuustu tootmist. Lisaks investeeriti möödunud aastal uue võitsehhi ehitusse. Tänavu ja ka järgmisel aastal plaanib ettevõte investeerida peamiselt eksportturgudele suunatud toodete tootmisvõimsuse suurendamisesse.

Eksportturgude kohta rääkis Hannes Prits, et nende olulisemateks turgudeks on lähiriigid - Soome, Läti ja Leedu. „Lõppenud majandusaastal panustasimegi oluliselt eksportturgude laiendamisesse, pidades läbirääkimisi mitmete suurte Euroopa klientidega. Käesoleval aastal on eksportturge juba ka lisandunud, näiteks Itaalia ja Poola.“

Piimatööstuse kasumiks kujunes 2017. aastal 424 519 eurot, see oli samas väiksem 2016. aastast. Olulist mõju kasumile avaldasid nii kasvanud toorpiima hinnad, kui ka üldine kulude kasv, näiteks palkadele ja kütusele.

Loe lisaks:

Maido Solovjov: toorpiima hinna osas ei spekuleeriks

Ülo Kivine: edu taga on mahtude kasv